...ja julmad ööd.
Päeval valgub soe päikesevalgus üle maailma ja painab igal pool lasuvat lund üsna korralikult. Puistekruus söövitub läbi teeraja, tume sopane jää sõidutee veertes uurdub halliks pitsiks ja koer istub õues silmad kinni, selg vastu lumemüüri, lastes päiksekiirtel ennast sugeda. Suurest mõnust vajub mehikese lõugki rinnale, ikka tonksti ja tonksti. Päike on soe ja annab energiat.
Toas on ühtäkki nii palju valgust! Inimesed räägivad üksteisega särasilmil ja püüavad mitte välja teha heledas päikses äkisti nii märgatavaks muutunud talvetolmust ja räämulistest akendest. Sai ju sügisel pestud, mõtlen ka mina. Tõsi, väga sombuse ilmaga.:)Päiksekiir soojendab kamina kõrval rippuvat kraadiklaasi ja see näiteb pluss 32. Nirvaana.:)
Õues on natuke vähem tore, varjus on miinus 12.
Õhtul kõik muutub. Päike loojub, kraadiklaasi näit muudkui langeb ja langeb...
Lumi ei krudise enam jalgade all vaid vingub teravalt nagu hambavalus siga. Peremehed toovad puid sisse, ahjud huugavad ja õhtuks tõmmatakse paksud kardinad ette. Sest Urr on liikvel. Või nimetatagu seda pealegi lihtsalt pakaseks.
Maja hakkab nagisema, nurkadest õhkub jahedust ja kass trügib voodisse. On väga, väga külm. Näiteks miinus 20 või üle selle.
Hakkasime eile õhtul Laulasmaa kandist tulema. Mere ääres näitas kraad miinus 16. Mida Saku poole, seda külmemaks läks. Sakus vihjas auto termomeeter miinus 20-21.
Koduaparaat näitas miinus 24! Vist ikkagi veidi valetab...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment