Ühes väga sümpaatses foorumis tekkis arutelu: Kas imikule võib mett anda? Osad arvasid, et võib, osad olid kuskilt kuulnud, et ei või. Tekkis küsimus, et kui ei või, siis miks? Vastuste otsimisel jõuti kahe punktini:
1. Mesi on väga tugev allergeen ja võib imikul käivitada allergia, kuna maimuke veel välja kujunemata organismiga.
2. Mesi võib tekitada botulismi (!), kuna botulismi eosed võivad koos meega jõuda lapse seedetrakti ja hakata seal massiliselt paljunema, tekitades mürgistuse.
Täiskasvanu seedetrakt suudab eosed hävitada, aga imiku oma veel mitte.
Jäin mõtlema. Selles jutus on täiega mingi kala. Olen ise üles kasvanud maal, kus lehmapiim (rasvaprotsendiga 3,5 - 4,2)ja mesi olid lapse (ka imiku)igapäevased leivakõrvased ja viga pole siiamaani mittekuimidagi. Mesi seisis suures piimatünnis ja sellega ei koonerdatud. Segastel kuuekümnendatel tuli ette olukordi kus poes suhkrut ei olnud ja siis söödi lihtsalt mett.
Nii oli see olnud ka minu ema lapsepõlves ja keegi sellest suurest perest pole kunagi põdenud midagi allergiataolist.
Vabandust, aga kõikvõimalikud allergiaallikad peavad asuma uuemates ajakihtides.
Kuid ikkagi see botulismijutt...
Tõe huvides võttis üks tubli foorumlane ühendust TRÜ teadlasega. Tark mees selgitas, et esiteks ei ole see võimalik, et mees miski areneks. Kasvõi botulismieosed. Selleks, et see juhtuda saaks, tuleb meest teha vesilahus. Ja sellegipoolest...
Ta ütles, et tegemist on sääsest elevandi tegemisega.
Võimalus midagi sellist juhtuda on olemas, kuid väga väike.
Inglismaal elab 62 miljonit inimest ja seal on esinenud kolm registreeritud sellise botulismi juhtumit. Isegi kui lisada veel samapalju, mis ei ole registreeritud, siis on see ikkagi väga väike protsent.
Allergiaküsimuse kohta vastas teadlane, et, jah, mesi võib imikul tekitada allergiat.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment