Täna hommikul miinus 28 (26). Tavapärane KKK (kassid, kamin, kohv), millele lisandus veel üks K - keeks. Naine kodus - keeks ahjus. Et võiks ju kinnistuda selline meeldiv aisting tavapärase asemel ( naine kodus-kõik kohad lõnga täis :).
Ees on neli vaba päeva ja sellega peaks jõudma ära teha kaks vaibatellimust. Kütan kangasteljetoa soojaks ja asun asja kallale.
Seoses viimase kahe pakasenädalaga on selgunud, et villaseid sokke on vähe ja kui midagi targemat teha pole, siis võiks mõne paari juurde kududa.
Aga kevad on nii lähedal - käeulatuses...nina all...paraku pakasemüüri taga. Kuid lumikellukesed ning muu kevade juurde kuuluv on meetripaksuse lumekihi all. Sirelitest (muidu täitsa normaalsed sirelid, 3 meetrit kõrged) paistab välja 50 sentimeetrit. Kahemeetrised kadakad aia kõrval on lumme kadunud. Kusagile sinna alla on maetud me kanada kuused `Conica`ja `Blue Wonder`, valge mänd `Radiata` ja muu okaspuumudru. Ei noh, kena, aga sellistel talvedel kipub mõte vägisi ketserlikele radadele rändama minema.
Meile õpetati Räpinas aiakujundust, mile raudreegel nägi ette "tasakaalustatud ja läbimõeldud iluaeda, kus püsililledest, ilupõõsastest ja eriti okaspuudest on loodud igal aastaajal igast küljest esteetiliselt vaadeldav ühtne tervik"...noh või midagi selles laadis.
Kuna ma olen püsilillede ja ilupõõsaste usku, siis tegi mind alguses üsna tõredaks kui pidin oma lõputöö aiaplaanile "välja mõtlema" vähemalt ühe kolmandiku okaspuid, mida mul reaalis polnud mõtteski istutama hakata. Sest ma pole okaspuude fänn ja talvel on kõik niikuinii lumega kaetud. Liiatigi on elu näidanud, et okaspuud pole üldse mingid eriti haiguskindlad taimed. Okkapudetõbi, roosteseen jne. Ma ei eita, et mõni neist on väga võluv, näiteks kanada kuuse koonilisi vorme võiks aias lausa iga värvi olla ja elupuude hulgas on samuti huvitavaid värvilisi sorte. Aga viis kuud aastas on see kõik lume ja jää ikke all. Nii, et igal ajal esteetiliselt vaadeldav küll ei ole.
Lühidalt, minu ketserlik mõte hulgub kusagil selle teema piiril, et meie juhtivad aiakujundajad on kangesti sisse võetud saksamaa, hollandi, prantsuse ja inglise parkidest. Jah, seal on ilus. Jah, sealne aiakunst on arenenud aastasadu. Kuid kogu see ilu mis Kesk-Euroopas tõeliselt kuninglikuks tervikuks areneb, see vindub ja kängub meie kliimas ebameeldivalt suures osas haigustesse, lumepitsitusse, jäätraumadesse.
Kõik see, mis sobib lausa oivaliselt sinna, ei sobi meile teps üldse mitte.
Väike kiuslik kontrollküsimus neile kellel pole õnne elada merelises kliimas: Mis on saanud teie ebaküpressidest, magnooliatest, rododendronitest, hiina siidpöörisest, kämmalvahtrast, robiiniast, Hollandi jalakast, parukapuust ja kuidas elab teie äädikapuu?
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment