Üle hulga aja üks sümpaatselt hubane ja soe hommik.:)
Kõigest miinus 9 kraadi.
Kahte head korraga loomulikult ei saa ja päike on sedakorda täiesti "maha keeratud".
Vaibast niipalju, et kukkusin eile raamatuauku. Pole kaua aega juhtunud, aga ju pole siis ka head raamatut kätte sattunud. Loen "Keha", autor Stephenie Meyer.
Sama kirjanik on kirjutanud ka Videviku saaga. Nautisin Videviku juttudes ta oivalist väljendusviisi, kuid teema ise ei läinud mitte peale. Pealegi kolm paksu köidet ikka üks ja sama. Teise köite poole peal oleks meeleldi poisile soovitanud, et mees, PALUN söö ta juba ükskord ära, saavad kõik ometi rahu.
Aga "Keha" on teist laadi lugu ja pole üldsegi tüütu.
Meie maailma on vallutanud seninägematud vaenlased. Inimesed muudetakse tahtetuteks kestadeks - meeled allutatakse, kuid kehad jäävad puutumata ning jätkavad oma elu pealtnäha endiselt. Enamik inimkonnast on juba alistatud.
Kui Melanie, üks vähestest allesjäänud "mässajatest", kinni võetakse, on ta kindel, et see on tema lõpp.
Rändajat ehk “hinge”, kes sai Melanie keha, hoiatati probleemide eest, mis kaasnevad inimkehas elamisega: rabavad emotsioonid, mälestused, sügavad tunded, barbaarsed meelepildid. Kuid peamist probleemi ei osanud Rändaja oodata - tema keha eelmine asukas keeldub oma meeltest lahti ütlemast. Vähe sellest, ta lausa domineerib.
Hea raamat, võtan ta täna tööle kaasa. Täna on rehepapipäev.:)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment