Kahe nädala eest maha istutatud kaunis sügislill on oma vesiroosiõie päevavalguse kätte sirutanud ja lasknud sellel ka sirelilillaks värvuda. Muljetavaldav. Jääb see õrn hollandi ime meie külmas märjas mullas ellu?
Madalad astrid hakkavad ükshaaval avanema. Kõige esimene oli see "varaseks punaseks" tituleeritu. Teisena näitas õisi metssalvei kõrval kasvav helelilla ja järgmine peaks olema värava kõrval kasvav elektrisinine topeltõieline. Lursslill on sel aastal väga kaunis ja eriti pikkade õieküünaldega. Talikrüsanteem avas õied. Väga dekoratiivne "helelilla karikakar" kuid kipub lamanduma.
Kuna kogu aeg on sadanud, siis sügisvärve aias eriti ei ole. Himaalaja jalgleht ja Rossi mukdeenia on ainukesed värviliste lehtedega nähtused, kuid teised vajavad selleks päikest. Sellel nädalal veidi lubati, no näis...
Lillhernes on enda alt avastanud endise kompostihunniku põhja ja see pole talle üldse hästi mõjunud. Tulemuseks on metsik puhmik lopsakat silo, kust piilub ka mõni üksik õieraag. No ja mis seal salata, ka lillhernes tahab päikest. Eile oli päiksene, täna on võibolla ka lootust kui udu hajub.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment