Kuu kõrvetab läbi vana tamme võra tuppa nagu luubiga. On selge ja soe öö. Septembri kohta soe, õues on 12 kraadi. Viinamarjad saavad veel valmida ja mis seal rääkida...kui septembris kaela kukkunud öökülm aeda mustaks ei võta, siis jätkub rõõmus õitsemise ja kasvutegevus lobedasti kuni oktoobri keskpaigani. Täies õies on praegu lillherned, aniisi-hiidiisop, angervaks-raudrohi, varane krüsanteem, sügisene emajuur, kõreliilia, hosta `Guacamole`, aedhortensia, päevaliilia `Kenzo` ja sügisheleenium. Madalad astrid, haruline lursslill, hiina emajuur ja talikrüsanteem ei ole veel õisi avanud ning on sügiseid kus nad ei jõuagi seda teha.
Hoolimata liikide paljususest ei ole aiaruum veel ammendunud. Järgmiseks suveks planeerin asustada kuuri aknaaluse viinamarja ja päevaliiliatega ning teostada majaäärse kiviktaimla.
Panen sinna kõik roomavad ja ruumi vajavad pinnakatjad...hmh...või vähemalt mõned neist.
Tööl on huvitavad ajad. Masu on möödas, eestimaa parimad pojad-tütred ennast välismaale tööle möllinud ja seda on ka tunda - internet lausa kubiseb igasugu tööpakkumistest.
Minu tööandja elab paraku veel eelmises ajastud kus töötute hordid ukse taga ootasid.
Kevadel läks meilt kolm inimest minema ja uute palkamisega on tööandja jänni jäänud. Nüüd lisandus neljas lahkuja. Ilmne vihje tööandjale, et midagi tuleb muuta.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment