Nupud

Proua Muri ei armasta keerutada.
Kui proua Muri õue tahab, siis tuleb kisub ta kedagi hõlmast ja teeb näu. Kui temast sellegipoolest välja ei tehta ja asi kriitiliseks kisub, siis kasutab ta kaledat läbilõikavat alti ja toob kuuldavale MÄUUUUUU!...ning selle peale elavneb iga inimene.

Härra Tibu aga on ära õppinud erinevate "nuppude" kasutamise. Sest nii on huvitavam ja mõnikord saab ka kiiremini. See on välja kujunenud järgmiselt:
Inimene magab, räägib telefoniga või on arvutis ühesse huvitavasse asjasse süvenenud (nagu näiteks mina praegu oma blogisse:)ja ei tee tema ümber sibelevast kassist eriti üldse välja. Erinevatel põhjusel (tahaks süüa, tahaks mängida, tahaks veel süüa, tahaks kukile, tahaks teda lihtsalt niisama tüüdata, tahaks kiusata, tahaks õue, tahaks pai, no lihtsalt nii kuradima igav)sibelevad nad pidevalt inimese ümber ja ega siis alati pea sellepärast veel toolilt kargama. Härra Tibu on erakorraliste puhkude jaoks avastanud "nupud".
Nupp nr. 1.
Vannitoa krääksuv uks. Kui veidi irvakil ukse alla käpp sokutada ja natuke kangutada, siis teeb uks kräk-kräk-kräk-kräää! ja köögist tuleb kohe vut-vut-vut inimene ja küsib, et mis wärk...ah, õue tahad...ok. Ja härra Tibu saab täiesti ühemõtteliselt inimese rõduukse juurde pukseerida ja lasta tal see lahti teha.
2. Nupp nr. 2.
Toalilled riiuli peal. Ja üldse riiulipealsed. Seal võib küünega sikutada pitslinikut, seda isegi veidi otsast näkitseda või äärmiselt juhul toalilli ahistada. Tegelt eriti ei peagi midagi tegema, sest inimesel on kohe kuularid õieli, et mis see kahjur seal teeb. Nupp nr. 2 on riskantne tegevus, sest selle eest võib sussiga saada ja seda kasutatakse ainult siis kui kõht on ikka väga tühi ja inimene ei viitsi näiteks soojast voodist kohe välja kobida või ei reageeri mõistlikule kehakeelsele õueküsimisele (õue osutava noole kujuline vaikiv ootaja rõduukse juures).
3. Nupp nr. 3.
Öösel une pealt makku hüppamine. Kasutatakse väga harva ja ainult erakorralise häda puhul kui inimene pole leebematele äratusmeetoditele (põse poleerimine, näkku istumine, kõrva nurrumine) reageerinud.
Makkuhüppaja peab olema väle ja ei tohi mingil juhul käeulatusse vahtima jääda, sest nii rämedalt äratatud inimene on tavaliselt halvas tujus. Parem on kohe rõduukse juurde lipata ja seal vihjeks väike Mäu! teha. Toriseb mis ta toriseb, aga küll ta tuleb.

Õues on endiselt heitlikud ilmad. Pilve vahelt päikest, pöörased tuuled, tindised taevad ja vihm, vihm, vihm...
Mõnevõrra lohutav oli eelmise aasta blogi lugeda ja avastada, et eelmisel sügisel oli ilus ja soe päikseline oktoober, mis laskis enne talve veel palju vajalikke õuetöid ära teha.
Aias on septembrikuu jooksul kasvanud uus põlvkond umbrohtu ja lisandunud äralõikamist ootavaid kolletunud lillepealseid. Särav päevakübar, kukeharjad, karpaadi kellukas, aniisi-hiidiisop, karvane kõreliilia ja topeltõieline krüsanteem õitsevad ka läbi vihma. Ükshaaval hakkavad lähiajal õisi avama madalad astrid ja talikrüsanteem. Vesiroosi meenutav kaunis sügislill on oma imelise õie avanud. Vesiroos keset vihmu ja pori....hmh...vesisuse poolest vägagi sobiv keskkond.:)