Kappasin mullapoodi, ostsin tänuga unistuste fondile mõeldes orhideemulda ja muud lillevarustust ning veetsin õndsa pärastlõuna uute hoolealuste sisse seadmisega.
Kastsin, väetasin, uurisin ja imetlesin, tõstsin kitsa poti omanikud suuremasse eluruumi ümber jne jne.
Uued kuukingad on võrreldes vanaga ikka olemuselt väga erinevad. Alates õite värvist, kujust ja lõpetades lehtedega. Suhteliselt algaja orhideehuvilisena oli põnev võrrelda. Üks kuuking on omapärast kollakas-roosa-beezi karva uskumatult paljude õievartega ja teine meenutab suurte vahajate õite ja intensiivse värvuse poolest mõne võõra planeedi floorat. Vana orhidee lehed on ülipaksud, hallikasrohelised, lihakad ja meenutavad kujult keelt, uute lehed on püstjad, mitte niiväga paksud ning rohelised.
Potiaia neljas kaunitar on väärisdendroobium (Dendrobium nobile), kelle õitest moodustub varte ümber delikaatselt lõhnav valge õhuline shaboo ja viies imeline on vastupandamatult lõhnav väikeste tumeroosade õitega dendroobium `Berry Oda`.
Kuues orhidee on kevadel tulnud ja äsja õitsema puhkenud ludiisia, kellel napib ilmselgelt valgust. Pikad õievarred küünituvad jaheda aknaklaasi poole, aga päikest pole veel tükk aega. Ja seitsmes aare on eelmisel talvel tulnud cattleya, kellele kevadsuvel ilmus kaks suurt roosat muinasjutuliselt lõhnavat õit. Praegu kasvatab ta suhteliselt hasartselt uusi lehti.
Kassid suhtuvad orhideedesse õnneks nagu tapeedisse. Neis ei näikse nende jaoks midagi ligitõmbavat olema. Hmh...või mäletavad targad loomad kuidas roosa suss lendab, sest lilled on kutsikast peale kõva tabu olnud:).
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment