Tiivad

Eile hommikul ületasin barjääri ja sõitsin esimest korda üksi. Tegin puhtalt trenniks pool kuus aleviku vahel paar tiiru. Peab tunnistama, et NII paha tunne see just nüüd ka ei olnud.:)
Sõidame linna kaudu tööle ja tagasi. Minek on puhtalt tehnika lihvimise küsimus, sest teisi autosid on vähe ja ma saan teisi segamata sõita oma sõitu. Tagasitulek on endiselt jube, kuigi sel kellaajal pole veel pime ja ummikut ka mitte.
Minu armas autoõpetaja väärib medalit. Üksi oleksin lubadest ammu loobunud. Nii palju kannatlikkust, empaatiat ja julgustust. Lihtsam oleks vist karusid jalgrattaga sõitma õpetada.:)