Tilgutasin just püretist Mohri soola katseklaasi ja segu oli juba värvi muutmas...kui midagi vastu akent mütsatas. Vihmapiisa jaoks oli see ilmselgelt liiga suur ja ma ärkasin. Oh kõrvad ja karvad...härra Tibu oli õhtul õue ununenud! Seda ma mõtlesin läbi une, et millegipärast ei olegi jalgade peal seda sooja kõrvadega tellist.
Õues sajab vihma, kogu uhke lumi sulab ludinal ja sooja on 1,2 kraadi. Kohutavalt palju uljasõiduõnnetusi, sest olevat libe.
Eilne tuisk polnud tuisk ega miskit, lihtsalt uhke nimi, pisut lumepudi ja tugev tuul.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment