Jõul

Novembri alguses läks tõsiselt lahti - igal pool jõulukulinad müügil, päkapikud, põhjapõdrad jne. Detsembri alguses asi süvenes - raadiost paisati eetrisse üks jõululaul teise järel, ainsatesse vähegi vaadatavatesse seriaalidesse ("Vahelevõtja" ja veel mõned) hakkas vaikselt siginema jõulukaunistusi ja lõpus keerasid peategelased puhta jõululainele (loe: ära). Sellega asi loomulikult ei piirdunud. Delfi naistelehele hakkasid ilmuma pastakast imetud nupukesed teemadel "Üksildased jõulud", "Kuidas olla ka ilma pereta jõulude ajal õnnelik", "Kõige jubedamad kingitused, mis te olete jõulude ajal saanud", "Mis jõulukaunistused teie majal on" jne. Ühesõnaga, muret kui palju.
Ma ei mõista seda metsikut eufooriamürinat mis igal aastal jõulude ümber toimub. Seda pakipaanikat, seda vanade ameerika häppiendifilmide näitamist jõulunädalal "Kõva pähkel", "Beehoven", "Politseiakadeemia", "Home alone" jne. Läänestumine?
Küünlatuli on talvel kõige ilusam asi, põhjamaalaste päikesemeenutus jne, aga mis see jõululaps siia puutub kui tegelikult olla ta (siiski reaalis eksisteerinud isikuna) sündinud kas märtsis või teise versiooni järgi millagi suvel. Mitte mingil juhul aga talvisel pööripäeval.
Ma olen häppi, et on (tavaliselt ikka on) mõned vabad päevad, et saab teha hobiasju, et saab ennast laadida, et päevad hakkavad pikemaks minema, et kevadeni on jäänud vaid kolm kuud, et meil on see tore iiri talv seekord ja et...ic, aias kannikesed õitsevad.:)
Kui see jõul nüüd ka mööda saaks, siis oleks päris tore kuni uue aastani kodus mõnnatada.:)