Üle hulga aja veidi soojem.:)

Hommikune termomeetri näit on -10:).
Hea soe, eksole.:)
Eile keskpäeval võis terve tänava pikkuses imetleda üht postkaardivaadet teise järel. Sätendava härmaga kaetud kased suplesid heledas päikesekullas, kuid parajalt krõbe ilm takistas kiirtel seda ilu ära sulatamast. Karge tuuleke puhus lapikud härmalitrid puudelt lendu ja nõnda siis sadaski terve tee neid hõbedasi imelitreid, mis õhus kokku põrgates tasa helisesid. Mnjaa, sellistel hetkedel võib talv isegi...hmh...isegi päris kena olla.:)
Aga tänase kohta niipalju, et peale pidevat pakast on miinus 10 tõesti mõnus. Toa soojakssaamiseks piisab kaminast ja pliidist ning paari tunni pärast tõuseb jälle päike. Loodetavasti.:)
Esimeste kevadlilledeni on umbes poolteist kuud. Eelmisel aastal sulasid lumetonnid aias nii pikaldaselt, et lumi- ja märtsikellukesed puhkesid alles 10. aprilliks. Sel kevadel on oodata veel varajasemat õitsejat - see on talvine lumekupp. Külmunud maapind ei tohiks teda segada. Ja edasi läheb väga põnevaks: lumivalge sinilill, roosa sinilill, topeltõieline kevadmagun, lihtõieline kevadmagun...kas nad on elus, kas õitsevad ja üldse. Mida teeb nartsissipeenar, kuidas elavad krookuste ja võrkiiriste kolooniad ning kuidas talvitusid kõik mu imeiirised?
Panen ka sel aastal liiliad potti kasvama, kuid mitte üle kahe sordi. Eelmise aasta botaanikaaed sirgus mai lõpuks ikka hullult suureks. Seemnetega palju jamada ei viitsi, külvan vanu äraproovitud maitse- ja lõhnataimi nagu lavendlit, basiilikut ja läikivat peiulille. Isekasvatatud lavendel paneb suurepäraselt ka meie talvetele vastu ja teda võiks kohe igal pool kasvada kus ta vähegi tahab. Siis pole süümekaid kui lõhnakoti jaoks õisi vaja röövima minna.:)