Laupäev

Õues sümpaatne pluss 1, mahe kevadine pärlmuttervalgus ja mmmh-milline! aromaatne sulalumelõhn.
Härra Tibu kadus varahommikul märgade hangede vahele ja pole seniajani tagasi tulnud. Eks sõltumatusel ole ka oma maitse...a la...tegelikult ei ole mul mingeid konserviavajaid vaja, olen väga iseseisev kass ja magan vahelduse mõttes kasvõi...kännu all küülikuurus. Ma ei oska muud pakkuda, sest peale neid talviseid vabadusesööste on Härra Tibu kasukal tükk aega jäme puukõdulõhn juures.
Rõdul seistes kuuleb üksikuid tilk-tilk-tilk helisid. Massiline sula see just ei ole, aga veidi sinnapoole küll.
Kisub kangesti taimepoe poole. Kui kristalselt aus olla, siis puhtalt silma nuumama, sest mingeid suuri oste plaanis ei ole. Väike aed paneb piirid paika. Sellel suvel hakkavad kõik ühe risoomiga iirised laiust viskama ja tegelikult oleks neil oma peenart vaja. Ka kõik teised pisitaimedena tulnud aiaasukad saavad kasvuhoo sisse. Veidi leevendaks ruumipuudust maja taha plaanitud varjupeenar. Nii, et uusasukate koha pealt saab suhteliselt passiivne suvi olema, pigem on sihuke olemasoleva paika sättimine ja uute õite imetlemise suvi.