Monday, July 29, 2013

Aiailu läbi teise silmade.

Aias läheb õitsema järjekordne aare. Tahaks sigamoodi jagada.  Erinevaid strateegiaid kasutades manööverdan armsa kaasa objektile ja demonstreerin vaimustusest pakatades äsjapuhkenud kaunidust. Aiahooliku tundlik kõrv on registreerinud aegade jooksul umbes selliseid reaktsioone nagu "Ahah."; "Hm."; "Ja see ei olegi umbrohi?"; "Haha." ; "Ok."; "Jaa, see mulle meeldib, mesilased on peal, järelikult meetaim." jne.
Kuna kõik inimesed ei peagi ühtesid ja samu asju fännama, siis palusin Pokumehel salvestada fotokasse kõik, mis aias näib ilus või huvitav. Vaatenurk erines minu omast märgatavalt ja oli üsna põnev.:)


4 comments:

  1. Ilu on vaataja(loe nägija või puldistaja) silmades. Nii me näemegi neid taimetutte erinevalt:)

    ReplyDelete
  2. Kas see kollane eelviimasel pildil on Priimula?
    Kuidas Sa roosat Mauklehte ületalve pidasid?
    Pildid lilledest on alati ilusad ka igast vaatenurgast.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jah, priimula, millegipärast sätib uuesti õit.
      Roosa maukleht oli Kristiine Aiandi müügiplatsil tõepoolest talve üle elanud. Aiahoolik on ju esimene, kes kohe väravaist sisse kappab kui taimepood kevadel lahti tehakse.:) Näib, et mingit katet (ei päikse- ega vihmakatet) neil peal ei olnud. Ülejäänud mauklehtedel elumärki polnud, tema oli roosade äärmiste vahel ainsana elus. Plaanin peale õitsemist katta liigniiskuse eest mingi improviseeritud katusega. Kui mitte midagi ei tee, siis ületalve ei ela. Teine võimalus oleks kütmata tuppa talvituma viia. Katsetan servakesega mõlemast ka seda.

      Delete
  3. Nii toredaid detaile on tabatud

    ReplyDelete