Etendus oli võimas. Niisugune särasilmil ja kohalike noorte lustiga tehtud muusikal. Ja muidugi need võrratud, võrratud imelised kulissid...Jõgi vulises, part ludistas oma suurte poegadega roostikus, mingi lind lendas dramaatilisel hetkel üle ja tõi kuuldavale teksti natuke sobimatu krääksatuse, kuid see oli nii tore.:)
Koht Kohila aleviku jõekäärus on igasugusteks etendusteks lausa ideaalne. Täitsa vabalt võiks seal mängida nii "Hamletit" kui "Viimset reliikviat". Ja kuidas kõlaks vaiksel kevadõhtul selles kohas "Carmina Burana"?
Näitemäng oli tõsiselt ette võetud: Mustlaslaager tuli kohale ehtsate hobuste ja kahe vankriga, Härra Säga saabus lavale mööda jõge vingelt disainitud ujuvsõidukis, millel oli väike naljakas propeller, näkid sulistasid sabapidi jõevees, näkineiust peategelane istus kivil ja laulis, mustlased tegid laagripaika korraliku tule üles, Udumäe asupaik ja kujundus olid viimasepeal ja kogu muusikali juures hakkas silma üks viimasel ajal aina haruldasemaks jääv nähtus - laulusõnad olid väga head.
Muidu oli leitsak. Selline korralik augustikuine leitsak, mis kõrsi kolletab ja kurgid mühinal kasvama paneb. Vihmaveetünnid said esmaspäeval tühjaks ja eile kastsin vaid äsjaistutatud hädalisi. Eile õhtul hakkas sadama. Tuli kohe korralikult, öö läbi. Nii et aia poolest ka hooleta.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Saatsin teile veidi vett, hale on lugeda, kuidas kõrbete.
ReplyDeleteVetemuusika ongi alati ilus, kunagised Võru järvemuusikad ja traditsioonilised Leigo järvemuusikapäevad on alati väga elamusrikkad
Jah, olgu tuhandeti tänatud, kõik tuli kenasti kohale. Jagus lausa kaheks pikaks sajuks.:)
ReplyDelete