Õnnis reede õhtu ja nii edasi.

Jalgrattaga on lihtne - kui krägin ikka nii kõvaks läheb, et vaiksel kergliiklusteel piinlik hakkab, siis tuleb õlitada.:) Eile oli tööl veidi vabam moment, tõime ühe teise kergliiklejaga oma sõiduriistad õue peale ja tegime veitsa hooldust. Küll oli hea õhtul koju sõita kui ainsaks hääleks vaid oma kummide undamine.
Rattamisel on ka ootamatult meeldivaid külgi - näiteks kui tulla vähemalt kolm korda nädalas rattaga koju (ca 20 km) nädalavahetusel kõvasti aiatööd teha ja õhtune kommisöömine üldse maha jätta, siis lahkub nelja kuuga 10 kilo üleliigset.
Pealegi on temaga mugav linna peal sooritada ka muid sööste, nagu näiteks Kristiinesse külla, hambatohtri juurde või turule. Vana hea matkaratas on linnasõidul asendamatu. Ikka nende liiga kõrgete äärekivide pärast, sellega saab sõita ka liival ja killustikus, esiratta amordid on head selleks, et konaratel kõnniteedel käsi ära ei põrutaks (Tallinn on kogu auru suunanud hullus seisus sõiduteede arstimisele, aga majade vahelised õuealad, näiteks Magdaleena Polikliiniku juures ja vanemate linnaosade kõnniteed võivad olla ootamatult auklikud.
Õnnis reede õhtu oli troopiline. Niiske ja ülisoe. Tegin põgusa kastmisringi ja päästsin mõne pisema aarde umbrohukraest, aga rohkemaks auru ei jätkunud. Ees on kaks vaba päeva, millega saab loodetavasti ka aia korda. Kui kaks nädalat rohinud ei ole, siis hakkab sellega kohe täitsa kiire.:)
Kahe nädalaga on peale umbrohu ka õnneks taimed edenenud. Suuremate lillelaikude värvide vaheldumine on üks tohutult võluv nähtus. Ühed süttivad ja teised kustuvad, tekkivad uued kolmkõlad, nelikõlad, viiskõlad (muusikult oleks praegalt vasta näppe saanud:) ja see on midagi mida ma planeerinud ei ole. Esialgu jätkub mõistust vaid taimemütakate kõrguste paikasaamiseks. Värvimängud on lisaboonus. Kuna olen aiast välja puksinud punase värvi ja igati soodustanud kollast ja valget, siis valge-lilla-sinine-kollane-roosa ja nende pooltoonid sobivad iseenesest üsna kenasti kokku.
Eilsel uudistamisringil sain ka Skinwalkeri õie fotokasse, Heavenly Angel Ice oli juba ära õitsenud. Egas`midagi, passin täna-homme peale, millal uus õis avaneb. Päevaliiliad on puhas luksus, aga ämblikud on seda väärt, et kannatada kuus kuud nende lehemassi ja näha kahel päeval imet (kui on rohkem õisi, siis rohkematel päevadel ka rohkem imet:).
Ka Chicago Sunrise on täiesti BLING!, et ikka midagi NII suurt ja NII kollast on võimalik valmis treida!:)
Pisematest tegelastest tõid muheluse suule Eve rohekasvalge topeltõieline siilkübar (uurisin kohe lähedalt, ikkagi esimene selline siilikas:), alpi käokann, kes pole tulekust saadik hetkekski õitsemast  lakanud, alpi tihashein, kes paistab olevat nüüd korralikult juurdunud ja uued jurakad õiepungad produtseerinud. Ja eelmise aasta hilissügisene leid, jumikaster. Suitsjasvalge õie läbimõõt 7 cm, Uskumatu olevus.:)
Liiliapeenras on järje üle võtnud kahemeetrised trompetid. Habras madonnaliilia troonib nende ja asiaatide vahel ning tema delikaatne seebilõhn oli mulle üllatav. Enamasti on liiliate aroom selline...hmh...lajatav. Nojah, eks lõhn vasta mõnevõrra ka välimusele. :)
Kuu aega tagasi tulnud aedfloks Tenor on võitnud mu südame. Nii vapralt oma kolme varrega õitseda...kastan ka alati kui vähegi kuumem päev olnud, esialgu ta veel ilma ei saa.
Värava kõrval õitseb ameerika lursslill, kuid tema lõhn kaldub pigem sellesse teise kategooriasse. Väraval tekkivad umbes sellised mõtted, et ega me paak ometi jälle täis ei ole. Ei saa olla, purgija alles käis, see on hoopis lursslill.:)  Mesilased ei näikse eriti pepsid olevat, sest päikselise ilmaga ta lausa kubiseb mummidest.
Roosipeenar hakkab meenutama "inglise vabakujulist aeda" (aiahoolikute väljend veidi käest lastud kaootiliselt õiekireva aianurga kohta). Liatrised, kaks pargiroosi, tatari kermek, kipslill ja üksikud uustulnukaist liiliad on selle paiga oma võimusesse võtnud ja mul pole eriti miskit juurde joonistada. Saan vaid umbrohu ära näpsida. Kõik õitseb, midagi ümber tõsta või puutuda pole võimalik. Las ta siis olla pealegi. Omamoodi kah päris ilus.:)
Õhuniiskus on suur, hommikuti udutab, aga vihma pole peale nädalataguse kastmise tulnud. Kohe saab vihmaveetünn jälle tühjaks. Kuna saartelt on ikka tulnud, siis saadetagu Saaremaalt nüüd jälle vihma...eriti ideaalne oleks öine laussadu kella kümnest seitsmeni, jah, paluks.:)

Sigasinine!

Peajas priimula

Koleda lõhnaga iludus

Tema majesteet African Queen

Jumikaster

Nii tavaline, kuid ometi võtab silmast-silma kohtumine tummaks. Väga palju väga kollast.:)

Siilkübar Milkshake

Omal armsal moel invasiivne - kahe suvega kaks uut salavõsu.:)

Maukleht on reaalis ilusam kui pildi peale jäi. Õielehed küütlevad kuldselt.

...ja veidi suuremalt.

Skinwalker. Vabandust asjassse mittepuutuva koli pärast tagaplaanil.:)

Madonnaliilia lõhnab puhtuse ja värskuse järele.

Grossover.

"

Bukett