Nii madalad ja hallid, et hetkeks meenus tali. Et kuidas siis on. Siin see paar päeva madalataevalisust tekitab minusugustel päikselembestel kohe metsikuid letargiavõnkeid, aga talvel on kohe mitu kuud hämar ja pime. Ma ei taha mõelda KA!
Aias on praegu rahu. Umbrohi ei ründa enam nii suure hooga. Muud liiliad lõpetavad õitsemist ja trompetid alustasid. Küll on võimas lõhnalaks kui hommikul korraks rõduust praotada. Nagu suur vahe parfümeeritud kirves.:) Armastan "haisevaid" liiliaid. Praegusel ajal kui peaks sattuma purupurjus ja pimedas koju tulema, siis leiaks kodu puhtalt lõhna järgi üles.:)
Sest hoolimata varesekarva taevastest õitsevad liiliad ikka edasi. Ja päevaliiliad. `Skinwalker` tegi oma esimese "imeteo" lahti, aga selle õie magasin maha, ootan kui avab järgmise ja pildistan siis. Heavenly Angel Ice on juba nädal aega kohe-kohe avanemas, aga ega see mingi õige õis veel ei ole. Õiget näeb alles ehk järgmine suvi kui taim korralikult ära juurdub ja ennast koduselt tundma hakkab. Sellegipoolest on põnev.
Ja seenele kisub. Viimasel ajal kohe eriti kõvasti. Vist peab minema. Mingi tark tegu see nüüd küll ei ole, aga mõne timpnarmiku ehk ikka saab. :)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment