Friday, September 27, 2013

Katkend raamatukogu ukse tagant üles korjatud vanast liiliaraamatust "Liiliad ja nende paljundamine." Tallinn, 1987.

Kuna ma just ise ka martagone külvama hakkasin, siis kulus järgnev õpetus marjaks ära. Liiliate paljundamisest on kindlasti ka varem juttu olnud, kuid siin ja praegu siis selline "retsept":

Martagonilaadsete liiliate külvamine.

"Vastvalminud seemned segatakse niiske turba, liiva või perliidiga, pakitakse klaaspurki või kilekotti. Läbipaistvat materjali kasutatakse sellepärast, et oleks näha idanemise algus. Seemneid hoitakse 15...21 kraadise temperatuuri juures (toas, köögis), septembrist kuni detsembri alguseni. See periood, olenevalt seemnete vanusest, võib kesta 3...6 kuud. Detsembri algul paigutame seemned samas pakendis külma ruumi, kus on 2...4 kraadi sooja (keller, külmik), kuni idusibulakeste moodustumiseni. Külm periood võib kesta 2 kuni 3 kuud. Tavaliselt ilmuvad  esimesed idusibulakesed juba jaanuari lõpus, massiliselt aga veebruaris-märtsis. Aprillis külvatakse. Enamikule seemnetest on ilmunud idusibulad. Selline seeme külvatakse koos substraadiga külvikasti, hoitakse soojas (18-22 kraadi) ja valges. Peagi kasvab leht ja taim hakkab arenema ning kasvama. Sügiseni on pikk soodne kasvuaeg. Selle aja jooksul kasvavad taimed tugevaks, neid võib ümber istutada üksiktaimedena pottidesse või hoida külvikastis ületalve ja istutada alles kevadel avamaale. Osa seemneid võib aga tärgata ka ülejärgmisel aastal."

6 comments:

  1. Hea raamat, seal kirjeldatakse paljude liiliate paljundamist. Tänu sibulasoomuste-paljundusele säilis mul nt trompetliilia - poesibul ei elanud talve yle, aga tema tytred on väga tublid, tursked ja tugevad.
    Kas sa plaanid ise martagonliiliaid paljundada?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Tegin katset jah. See õpetus kohe kutsub tegutsema.:)
      Ja panin ka lechtlini ja lankongense seemnekuprad hakkama. Et kui labor, siis labor.:)
      Samas...liiliaseeme on kummaline, meenutaks justnagu miniatuurseid sibulasoomuseid. Osa neist on isegi värskes kupras paberõhukesed ning kuivad, kaldun arvama, et tühiloos, osad on lihakad ja neist võib tõesti ehk tõesti midagi tulla.

      Delete
  2. Kannan ette et mul ka martagoniseemned klaasikestega puhvetkapis - ega pole pääsu, kui seemned koju kätte tuuakse.. :)
    Meil aias metsistununa esineb siin-seal neid tavalisi roosasid martagone, mulle päris meeldivad. Olen paar kohta neile eraldanud, kuhu hulkuvad taimed kokku koondanud - loomulikult kasvu ajal, muidu ju ei leia neid sibulakesi mullast üles.

    ReplyDelete
    Replies
    1. :) Meie näeme siin vaeva, jah, aga martagonidele 100% sobivas kohas paljunevad nad uskumatu vitaalsusega. Meie mesilamaa talus on tavaline lilla martagon vallutanud terve kunagise lillepeenra ja nad kasvavad seal nagu lepavõsa. Kui poleks näinud, siis ei usuks. Tõin koju ka mõned sibulad, aga kasvama hakkas vaid üks.

      Delete
    2. Ei tahaks nagu hästi uskuda, et see kergesti metsistuv liilia lihtsalt ei lähe kasvama. Äkki mingid söödikud - neljajalgsed või tiivulised.

      Delete
    3. Ei oskagi midagi arvata, ega ma pole untsuläinud sibulaid pärast välja ka kaevanud, et mis viga võis olla. Teised liiliad on igati vinks-vonks.

      Delete