Teen Laulasmaal küll üksi edasi, aga töö on huvitav ja läheb hea hooga. Eile sai viimane takistus teelt kõrvaldatud. Vanas peenras laiutas ca 20 aastane sabiina kadakas, kes oli vallutanud 10 ruutmeetrise maalapi ja nälgis seal, sest põhijuure ümbrusest oli liiv toitainetest üsna hõredaks jäänud ning ülisõre kuiv pinnas ei lasknud tal ka eemal väga juurduda. Võtsin kadaka välja ja pilt on palju sümpaatsem. Pealegi - tekkis palju ruumi uute asjade istutamiseks. Vanast peenrast on järel veel vaid kolm pargiroosi ja vana elupuu. Roosid ei sega, nad on kuidagi üliõhulised ja elupuu on tõeline iludus, kuigi veidi aegadest räsitud. Saan alustada nullist, aga enne raamid paika. Täna vist nendega tegelengi. Kadaka känd välja juurida, liiv liivalillede alale visata ja kompostihunnikust uus muld asemele. Kui jõuab, siis ka kiviääre kallal natuke nokitseda.
Muri on tõeline naljanina. Öösel kui kassil oli vaja välja minna, anti märku mikroskoopilise häälitsusega. Umbes sellisega, et kui "mäu" ä tähe täpid ära võtta ja siis kottpimedas toas need hääleliselt ette kanda. Teadagi, et pimedas läheb peagu pool kaotsi - niisiis üks ä tähe täpp tähistamaks kassi häda. On ikka peen loom see Muri.:)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment