Katsetused

Vaibasoove ikka tuleb ja tuleb. Mis on meeldiv. Järelikult ma juba oskan midagi.:)
Ja aia-mulla-kivitöödele on täitsa hea vahelduseks ka lõngades või kaltsukerade keskel pahmata. Seekord tuleb juhutriipu täisvillane vaip. Selline nagu endal kodus maas. Noh, kui tõele au anda, siis eks selle järgi mõõtu võetigi.:)
Aga lõime ülespanekuga tahaks seekord katsetada uut viisi. Tavaliselt olen pannud rehasse ja siis tagasi kerinud, aga rehastamine on 25 meetrise lõime juures ebapraktiline...või on mul liiga hõre reha. No mõlemat. Sassi läheb, raibe. Ja peab kahekesi tegema. Tahaks nii, et ei läheks sassi ja saaks üksi lõime paika venitada. Teen seekord nii nagu soome õpikus on välja pakutud (ah, eks neid viise ole ka viite moodi erinevaid:), et panen laual lõime paarikaupa soasse, võtan eespoolt vahelikulauad ära ja panen taha, seon tagapoomile ja hakkan sel moel lõime paika kerima. Kahtlane, kas kaks lõime ühes soavahes norm. kududa saab, aga panen või kaks korda. Turjakarvad tõusevad püsti, kui mõtlen juba esimese kümne meetri peal sassi kippuva lõimevedamuse peale. No põhjus on ka lihtne - mul on enamasti nn "säästulõim", ehk samajämedustest, aga erineva venimisomadustega erilõngadest kokku pandud. Kududa on seda marumõnus, on hea elastne, aga telgedele panna igavene nuhtlus.