Minu esimesed teljed aastal 2002 aasta suvel olid arhailised, robustsed ja kaunid. Pink oli kunstiliselt kõvera kaarega ja mitme põlvkonna tagumikest läikivaks poleeritud. Sellel, kes need valmistas, oli olnud ilumeelt. Nende lihtsate telgedega sai teha labast kangast. Kaks tallalauda ja muudkui at-vaa, at-vaa. Hakkasin just välja nuputama kuidas neile peale sättida kiritelgede "tarkvara", kui lähikonnas pakuti soodsalt müüa kahtesid kiritelgi. Ühed norm laiusega ja teised 2 meetri laiused. Noh, siin pold pikalt vahtida midagi. Esimesed teljed kolisid sõprade juurde ja teised teljed kolisid meie tuppa.
Minu teised teljed olid tehtud töö tegemiseks. Kiriteljed küll, aga ei mingeid faking iludetaile või miskit säärast, jumal hoidku selle eest!:) Ühe prussi peal oli isegi koorealune säsi jäänud maha võtmata. Naersime, et naine käis mehele nii kaua pinda kuni vana viskas suures kimbatuses teljed kahe päevaga valmis Mölaki!...et ometi see neetud verbaalne seesamunegi ära lõppeks. Lõppeski. Eit hakkas kuduma. Kudus aastaid, aga ühe kõvema kangatüki kokkulöömisel läks kangaspuudel niidipinge nii suureks, et lõi tagumise kangapoomi kinnituspulga raksti pooleks. Eit oli nüüd juba vanem...ja kogenum ka, teadis näiteks, et vahel on lihtsam mõni asi ise ära teha kui muudkui vinguda ja vinguda. Päälegi see va ving võtab ju ka võhmale.:) Saagis sarapuisest luuavarrest paraja pikkusega jupi, vestis seatapupussiga pulga otsast seda mõõtu, et see rauast piduriotsa sisse mahtus ja teljed olid jälle töökorras. Mulle see luuavars ka sobib, pole ma mingi pirtsutaja.
Niisuke lugu minu teiste telgedega. Nendega olen kõige rohkem kudunud. Kokku pole lugenud, aga jaamani ja tagasi peaks küll ulatama.
Kolmandad teljed tulid täna lõpuks suvilast koju. Ka need on kiriteljed, aga täiesti erilised - nad on väga ilusad ja neil saab kududa ligi 2 meetri laiust kangast. Kui lahtivõetuna näevad tavalised kangaspuud välja umbes nagu hunnik veel lühikeseks saagimata küttepuid, siis kolmandate telgedega nii ei ole. On tunda meistri kätt ja näha peent viimistlust. Kõik tapid on nii täpsed-täpsed, puit nii raske ja tihe, et kõliseb. Pokumees arvas, et võib olla saarepuu. Nägin, et isegi võlliratas on tehtud puust. Kõik detailid on siidsiledaks lihvitud ja alles siis lakitud. Ei ühtegi läbimõtlemata liigutust. Isegi kangapoomide pidurid on treitud otstega ja metalldetailid aus sepatöö. Kõige ilusamad teljed, mida näinud olen. Huvitav kuidas nendega ka kududa on? Kahjuks peab talveni ootama.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment