Mõtted uitvel

Eelmisest reedest pole Põnksu näha olnud. See võimalus, et ta jälle kuskile naabrite juurde tubaje hiilinud ja seal lõksu jäänud, on välistatud. Sai juba järgi uuritud. Viimasel nädalal oli kassirahva hulgas kuulda pulmalaule, mis võis kohale meelitada mõne metsarebase...Ikka mõtled, et põdurake ta ju oli, aga kus ta siis on või mis võis juhtuda. Igal juhul kassikonservid on nüüd nukralt nurgas ja Muri kulgeb aias üksinda. Varem tegid ikka kahekesi kometit.
Põud pressib peale. Kui oskaks, nõiuks vihma välja. Mesinik ütleb, et pipart sulle keele peale, mis vihmajutt see siis on! jne. Ma saan aru küll, et mesilased ei pääse vihmaga tarust välja, aga nõiu või ära nõiu, küll see vihm ka ükskord tuleb. Väga tahaks ju.:)
Kõik taimed, peale kastiku ja kibuvitste, elasid valel ajal ümberistutuse kergelt üle. Tradeskantsia lõi lahti esimese maeiteagimisvärvisinise õie. Taevasinine see ei ole, lavendlisinine ka mitte. Tradeskantsiasinine oleks jälle mõttetu öelda, sest keegi ei tea mis see tähendab. Tohutult sügav ja ilus värvitoon, kuigi õis pole kuigi suur. Mõistan, mis see on üks meie haljastuse õppejõu lemmikuid.