Puhkus?

Kingu tänava aias on muld otsas ja suurt istutusala enne tegema ei hakata kui jälle pinnast tuuakse. Seda aga tuuakse siis kui...whatever. Uskumatu, aga mu üüratupikk kodutööde nimekiri on kahanenud kõigest viie peale.
Sain teada ka kahe oma anonüümse taime nime. Üks on tume angervars (Vincetoxicum nigrum) ja teine sulgjas stafülea (Staphylea pinnata). Taimed on nagu isiksused. Kui nende kohta midagi ei tea, siis kisub põnevaks. Näiteks angervarre kohta pole interneti eestikeelsetes annaalides mitte midagi kirjutatud. Pidin sukelduma googlesse. Kasvab Põhja-Ameerikas ja kuuluvat servapidi isegi nõidade arsenali. Kui mõtet edasi arendada, siis võib olla toksiline ja võimalik et ka psühhotroopsete omadustega. Välimus kindlasti ka. No mida veel tahta kui ühel taimel on süsimustad õied. Läheb kohe loosi, isegi kui ta on kümme korda vähem mürgisem kui sinine käoking.
Aga natuke rohkem kirjandust uurides selgub, et ühe netinõia eelistuste järgi ikka taime portreed joonistada ei saa. Ameerikas ja ka Euroopas ollakse taimega püsti hädas. Tegu on invasiivliigiga, mis levib kergesti ni risoomide kui seemnetega ja vallutab suuri kasutamata maa-alasid. Temast lahti saada on väga raske, kogu jutt tuli nagu tuttav ette. (Eestis ollakse ju kõige rohkem hädas karuputkega.) Soovitati igasuguseid viise kuidas tumedast argervarrest lahti saada. Alates mürgitamisest Roundupiga ja lõpetades tihnikute põlemapistmisega, kui taim on õrnas eas....mis kumbki eriti ei aitavat. Mina jälle kastan, kobestan ja kannan hoolt et see õudus minu aias kasvama läheks. Mnjah, karuputke olen ju omal ajal ka pidanud, misse siis ära ei ole.KOgemusi mul ju on. :) Karuputk oli hiigla ilus kuivlilleseade materjal...kuni ta ennast veel külvata ei jõudnud. Ohjah, stagnaajal liikus nii vähe dekoratiivtaimi, et isegi karuputk pandi ilu teenima.
Aga muidu, päike kütab, mina vaatan kuidas aed edeneb ja panen kivikesi õuesillutisse. Vist on puhkus.:)