Eile helistas Kingu peremees ja ütles, et ikka veel multši pole ja alustaks äkki esmaspäeval. Mis sai mul selle vastu olla. Jumalukene!:) Kappasin siva õue. Ikka öö jooksul tekkinud (tegelikkuses hoopis siis kui mina kaheksast magama läksin:) salapärast kivihunnikut sorteerima. Huvitav.:) Kivid toonud kratt paistis olnud terase silmaga ja toonud vaid kahesuguseid kive. Ühed sobisid ideaalselt kibuvitsamüüri ladumiseks ja teised sillutisse. Kuna müür ikka rohkem päevakorral, siis sai segumasinale jälle elu sisse aetud.
Täna hommikul on hiigla hea kohvi juures mekutada ja aknast välja vaadata. Rõõm nentida, et kibuvitsakopli ülemine äär on täitsa otse. Hih!:) Tavaliselt juhtub mul nii, et suure ladumisega (möirat-oirat!)läheb vahest mõõtmine puhta meelest ära ja siis on jälle kõwer mis kõwer ja Poku ütleb ka Sinihabeme häälega, et "sul on sealt kõwer". Jube-e!
Ic, õu hakkab küll tasapisi vanalinna meenutama - aina paas ja paas, aga ma arvan, et kibuvitsarohelus tasakaalustab asja ära. Ja kui paekivide vahedesse õuel õnnestuks võilillede asemel külvata nõmme-liivateed ja see kasvama ka läheks, siis oleks ju kaunis küll.
Aga vahepeal on aias igal pool väljaspool lillepeenraid kasvanud uskumatult palju rohtu. See, et jaanipäevaks rinnuni on rohi, see vastab ikka tõele küll. Kes rääkis, et meil pole muru? Või mis see iganes ka poleks...igatahes ta kasvab lausa ahvikiirusel.:)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment