Seda on kindlasti talvel hea lugeda.:)
Metsadevahelisel välul olid maasikad küpseks saanud ja punerdavate piklike pärlitena rippusid nad loendamatute sipelgapesade kohal nagu mahlased jaapani laternad. Maasikaid süües tekkis tahtmatult võrdus kuumal pliidi seismisega. Liivane maa lausa kubises sipelgalossidest ja kui üle kümne sekundi ühe koha peal seisid, siis algas pahkluudel sebimine, mis kähku kõrvetavaks muutus. See oli niisugune paras elevanditants, aga selle kestel sai isegi klaasikese jagu marju Pokule kokteili jaoks korjata. Maasikalapikesi oli metsaheinamaal nii palju, et allatuult võis angervaksa aroomi vahel tunda ka nende külluslikku lõhna. Oli kuum, lausa leitsak ja minu liikumist ühest punktist teise tähistas kõikvõimalikes suurustes ja värvides parmukoosluse ärev sumin. Mitte ainult maasikad...ka mina olin maitsev.:)
Üle hulga aja nägin isegi hobuseparmu. Madalahäälelise jou-jouga tiirutas ta pea kohal, nagu näljane varblane koerakausi ümber, aga peale ei tulnud. Väga lõplik putukas. Suuremad nendest on ligi 6 cm pikkused ja aastate tagant meenub, et vana rahulik metsavahi ruun (maailma kõige flegmam hobune) kaapis suure heinakoormaga reia alt võssa nagu hull põder kui hobuseparmu häält kuulis.
Korjasin kuivatamiseks teevärki ning seadsin sammud tagasi mesila poole. Eemalt vaadates paistis, et töö veel käib ja Poku ümber lendas palju lõrisevaid mesilasi. Muutsin end väga väikeseks ja läksin kartulimaa äärt mööda rajale ja sealt õue. Poku oli ühest tarust rekvieerinud omavolilise meekärje, mis oli monteeritud kogemata jäänud tühja prakku kärgede ja seina vahel. Kärg oli pehme, soe ja mett pooleni täis. See mesi kannatas täiesti võrdlust võilillemeega kuigi arvasin varem sellele mitte võrdset olevat. Tugev pärnaõite aroom andis tunnistust mis meega tegu. Nojah, pärnad olid just ära õitsenud. Mmmmilline mmmmaitse! Esimene oma mesi, ic, mis siis, et kärjemeena hoopis valekärje seest. Jah, aga see mekk oli tõepoolest...pole midagi öelda, ma liigitaksin selle kõhklemata naudingute kaitseala väärtuste hulka.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment