Laupäev

Nägin öösel hirmsat und. Ärkasin unes hommikul ja läksin verandale kohvi jooma. Ja mis ma näen! Tume angervars oli endale üleöö laksust umbes kümnekordse haljasmassi kasvatanud ja ronib parajasti läbi võrkaia aukude naabri aeda. võttes enda alla umbes kahe ruutmeetri suuruse aialõigu. See oli ikka täitsa jube pilt.
Kui hommikul ärkasin ja verandale kohvi jooma läksin, polnud vaateväljas ühtegi hullunud angervart, aga mis kindel, see kindel - panin kohvitassi käest, tilpasin läbi kastese rohu angervarre istutuspaika ja tõmbasin ta maast üles. Võibolla oli see täitsa õige tegu, sest pealseid see võõramaa loom juurde kasvatanud ei olnud, kuid maa all oli juuremass noore juurdekasvu arvelt kahe nädalaga kolmekordistunud! ja valged värsked juureotsad turritasid taime all pikalt igasse ilmakaarde, valmis noolena sööstma...hmh...mullastesse avarustesse. Võibolla see ei olnud just kõige parem kujund, aga mul oli asi selge. Viisin ta karvupidi värava kõrvale kadakate kaitsealale ja lasin seal lahti. Seal pole väga kuskile minna ja hädakorral saab ka labidaga paremini ligi. Peale naatide ja kassitapu aeda veel midagi toredat juurde küll ei taha. Aga neid musti õisi jälle tahaks näha. Peab sellel inimesel ometi nii palju kiusatusi olema.:)