Laulasmaal on käes lemmiketapp. Kolmas nädal lõppemas, kivi- ja mullatööd on tehtud ning tänane päev algas megameeldivalt - Hansaplanti külastusega. Toppisime auto taimi täis ja kihutasime objektile. Uskumatu, aga see mitte just väike hunnik astilbesid, metssalveisid, stepirohtu, pujusid ja merikanne lahustus kohapeal niguniuhti. Ja umbkaudse hinnangu järgi peaks peenra korralikuks viimistluseks sinna lisama veel umbes kolm autotäit. Istutamine oleks mu lemmiktegevus kui taimed poleks niiväga ülekasvanud. Tegime isegi pilti. Madala astri juurenarmad olid piki potiääri ringiratast kasvanud ja moodustanud potipõhja kujulise monoliidi. Sama lugu oli ka kiviktaimlataimedega. Enne istutamist haruta nagu loll neid narmaid lahti. Jama küll, sest astritaime eest küsisid nad poes 75 krooni. Aga kui see nüüd peale säherdust juurerappimist kasvama ei lähe? Õnneks ei esine mere ääres ilgeid pakasetalvi, aga kui astilbe või päevaliilia kehvasti juurdub, siis võtab ka tagasihoidlik mereäärne külm lillekese rajalt maha. Niisugune massiline Hansaplanti taimede augustiistutamise kogemus mul puudub. Hakka või kevadet ootama, et näha kuidas taimed talve üle elasid. :)
Aga see on äärmiselt põnev, milline näeb see kooslus välja kevadel, suvel ja sügisel.
Ei, see on kindel küll, et järgmine suvi tuleb kaema minna. Kahjuks ainult korra, ei saa ju teisepere rahvast mingi peenra pärast ära tüüdata, et tere, me tulime jälle peenart vaatama jne.
Kui selle värgi valmis saab, siis kulub paar päeva puhkust küll ära, oma aed on vahepeal nii unarusse jäänud ja lugemata jutukate virn laual aiva kasvab.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment