Sügis võtab jõudsalt maad. Hommikuti on aias vaikus. Ei sidinat, ei vileotsakestki. Metsas samuti. Elu oleks justnagu peatunud. Ainult õunad paisuvad. Keedan õunamoosi ja pean vaikselt õunamahla tegemise plaani. Aga mitte veel täna, tänaseks on päevaplaan juba paigas. Moos, siirup ja õuesillutis. Eilne päev möödus kerge frustratsiooni tähe all, sest on ikka kena lugu küll, kui kutsutakse töövestlusele ja intervjueerija ise ei tulegi kohale. Pärast ka vaikus. Nii pahad on lahtised otsad. Nüüd ma ei teagi kas saan tööle või mitte.
Igatahes eile võttis see igasuguse tööisu ära.
Hiina emajuur oli üsna poti külge kinni kasvanud ja ilma juuri kärpimata teda maha istutada poleks saanud. Selle peale keeldus ta õisi avamast. Vaatab, mis saab. Kas aeg annab arutust või ei anna.:)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment