Mida mõtlevad kassid?

Kui nad mõtlevad...Nojah, peegeldused ja nii edasi, sestap ega nad tarvitsegi mõelda mõtte inimlikus mõõtmes. Nad lihtsalt ON. Aga pagana uskumatult erinevalt ikka küll. Kogesin eile külas olles üht täiesti täiesti erilist kassi. Ta oli üleni HEA. Umbes nagu madonna vanaaegselt maalilt. Muutumata oma headuses kuidagi tüütuks või kaotamata väärikust, ei. Ta ei teinud erilisi tireleid, ega silinud sääri. Ta tuli. Ja vaatas. Tema silmavaade oli lahke ja taevasinine (siiam), temast õhkus soojust ja rahu ja maailmaga hästi läbi saamist. Ta kobis mulle sülle, pani käpad kõveriti oma kõhu alla nagu kavatseks pikemaks paika jääda, tõmbas vaikse nurru käima ja lõdvestus nagu ma oleks võrkkiik mitte külaline. Uskumatu loom. Uurisin ta peent tumedat koonu ja väikseid šokolaadpruune aristokraatlikke käppi, ta vaatas mulle leebe imestusega otsa ja lesis rahulikult "võrkkiiges" edasi. Tema sõnum oli "Sa oled mõnna. Te olete kõik mõnnad."
Olin meeldivalt loksutatud. Missugune sümpaatne olevus.
Ja hakkasin vaikselt juurdlema millist sõnumit väljastavad meie enda kassid?
Muri: "Te olete ebahügieenilised olevused ja peale teie nõmedaid patsutamisi pean ma kogu oma kasuka jälle iga kord ära pesema, kuid teiega on kasulik hästi läbi saada, sest te avate konserve. Kuigi see on vastik, lasen ma mõnikord teha mõne pai, sest ma arvan, et see on kuidagi seotud külmkapi uksega. Minu suurimad väärtused on minu keeruline iseloom ja see, et ma olen aknal istudes tõesti väga ilus."
Ühesõnaga, Muri on üks igavene vufa, aga ta teeb seda äärmiselt võluvalt.:)
Härra Tibu: "Nii hea, et te olemas olete ja mina teie kass olen! Kurr-nurr...jne. Maailm on mõnus paik."
Aus, hea, suure südamega, magab mõnikord jalutsis, aga sülle ei tule kunagi.
Ja siis ma uurisin Carmenit. Carmeni sees köeb rahutus. Üks pool temast tahaks olla metsikmetsik ja kihutada sõjalaule lauldes kiirete osavate saakloomade kannul läbi kõrge rohu...kusagil steppides...või troopikas. Ja teine pool tahaks diivanil põõnata, palju pai, taltsalt nurruda ja oma inimese heatuttavat inimlikku soojust. Mõnikord lööb Carmeni silm põlema. Ja see natuke kohevil hoiak...Carmen mis Carmen. :)
Kolmas külade kass Sissy võõristas meid. Tal oli huvitav nägu. Aga tema olemusest midagi tabada polnud võimalik, sest ta oli kogu aeg diffenbahhia taga.
Tavapärane ilmateade kah: Õues on miinus üks ja taevas paistab olevat mingi avarii. Hommikul sadas riisi, siis popcorni, vahepeal vihtus laia lobjakat ja nüüd tuleb jõululund. Vist seadistavad lumetorusid vihma peale ümber.