Kevadet otsimas

Käisime eile õhtul metsas. Tagasi jõudsime enne videvikku, kuid poole kuue paiku olid puude ladvad veel päiksest kuldsed ja Välja serval aimus midagi umbes sellist, et päeval möllas siin ikka täitsa hull kevad.
Väli on Saku kõrval asuv lage põld või põllusarnane moodustis, mille suurus ca 1 x 1,5 km. Kunagistel kolhoosiaegadel soo käest nn "ära parandatud maa", aga mitu aastakümmet täiesti kasutamata kesana seisnud.
Traktorit see ei kanna ja põllulilli seal ei kasva. Niisugune imeliku taimekooslusega maalapp, kus troonivad suvel putked, kastikud, soo-ohakas ja muu mudru.
Kuid Väli on üks imelik koht. Seal näeb kaugele ja palju. Kui on ilus taevas, siis seal on seda palju, samuti käib see ka suve, kevade ja sügise kohta...ning millegipärast on mul niisugune arvamus, et kui seal oleks natukenegi kõvem pinnas, siis maanduks seal kindlasti ka ufosid. See ihtsalt ON niisugune koht.:)
Suusarada kandis peal ja väljaspool rada kah just põlvini sisse ei vaju. Lumi on tõrges ja tihe. Täna on miinus 8,5 (6,5), ehk tühine külm koos juba tõusva päikesega. Kevadeootus on nii suur.