Avastada ühe aasta jooksul rohkem heli- ja maitseelamusi kui terve elu jooksul? On see võimalik? On küll. Näiteks bändiproovide gurmee-einete käigus. Eilsest õhtusöögist Mesiohaka köögis jälle lihtsalt PEAB kirjutama. Pasta täiesti oivalise kastmega (mida keedetakse viis tundi), sibulamoosi- ja juustukattega (millel oli keeruline nimi) kuumad saiad, magustoiduks Pavlova koogid ja kreembrülee. Tundsin, et nüüd peaks ise kah lausa edaspidi kuidagi paremaks inimeseks muutuma peale selliste asjade maitsmist.
Kummaline, miks ma pole kunagi arvanud, et ka toit võib olla kunst?
Aga muidu oli peaproov enne järgmist pühapäeva...kus pillimehed sukelduvad tundmatute helide ookeani...et sealt mitte kunagi enam endisena naasta. Oeh.:)
Eile olid tulnud meie koosviibimist kaunistama viiul (niuks, nii metsikult ilus!) ja flööt, koos flöödiomaniku koolitatud häälega. Kui ta laulis, siis hakkas kroonlühter laes tasakesi tilisema (kui see oleks seal rippunud, siis raudselt).
Aga muidu on pehme talveilm mõõduka päevase sula ja öise pakasega.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment