Lõnga on väga lihtne värvida, aga kõigepealt tuleb mingi nipiga maja normaalsetest inimestest tühjaks saada. Sest kes taluks valamus, põrandal või ukselingil värvilärakaid, maha kukkuvaid potikaasi või kui juhtub värvinõu pliidil üle keema. Hiljem tuleb kogu see materjal ka ka kuskil läbi pesta, millega kaasneb jälle palju värve seal kus ei peaks olema. Elu on näidanud, et normaalsete inimeste valulävi selles asjas on umbes pöördvõrdeline kasutatava värvi tooni tumedusega. Kuna ma tegelen tumesinisega, siis saab sellest hullem olla vaid süsimust. Siniseid kasse ka ei taha. Viskasin kassid õue. Neil on loll komme ennast ja oma käppi toppida sinna kuhu pole vaja. Niih, kõik ettevaatusabinõud on tarvitusele võetud. Issake, peaaegu nagu munadepühad.:).
Sooja 5 kraadi plussis, loike tagaaias pole, nartsissipeenar on poolenisti välja sulanud ja sealt küünituvad esimesed rohelised pealsed. Kuna sügisel sai maha pandud pool ämbritäit suvalisi lillesibulaid, millest enamus paistis olevat nartsissiaadsed, siis võib tulla ka üllatusi. Nartsissid ei vupsa niimoodi kannatamatult mullast. Võibolla sattus sinna ka muid lillesibulaid. Igatahes põnev.
Lumemäed on moondunud jäämägedeks ja selles ei ole midagi toredat, isegi igluisu on täiesti üle läinud.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment