Vana hea Flammentantz läks tagaaia roosipeenrasse hobusesõnnikuga vooderdatud pessa. Hakkan metsikutes kogustes õisi ootama. Kui ta juba aia põhjapoolses osas ja suhteliselt kehvas mullas õitses nagu jaksas, siis uues kohas peaks olema kõik tingimused tagatud.
Roosipeenras on veel kaks tühja kohta. Tõstan sinna vanaaegse põõsasroosi poja ja `Ritausma`. Kahju, et vanaaegse roosi nime ei tea.
Kevadel on kuidagi väga kerge ruumi planeerida. Üleliigne koldnõges välja, ülekasvanud kortsleht välja, ilupõõsaste ristikasvanud oksad maha jne. Suvel ei raatsi. Suvel ei raatsi kohe üldse midagi. Isegi kuldne roomav metsvits on nagu püha lehm, no lihtsalt ei raatsi teda kiviktaimlast välja sikutada, sest ta on nii täiuslik, nii heas kasvuhoos. Kevadel anarhial vohada ei lasta. Mis liiast, see ära.
Ebatavaline soojalaine on hakanud puid lehte ajama. Kas tõesti enam ei tulegi lund? Igaks juhuks olen siiski paari kallurikoormaga arvestanud ja ei istuta veel oma pottides suureks kasvanud astilbet, hostat ja liiliahakatisi aeda. Märtsi algul potti pandud liiliad hakkavad järgmisel nädalal õitsema ehk, et siis kaks kuud sibulast õiteni.
Topeltõielise ebajasmiini pidin maani maha lõikama, sest temast olid ainult pilpad järel.
Millest saab järeldada ainult üht - ebajasmiinil on uut kohta vaja muidu järgmine rongitäis lund järgmisel talvel lõpetab ta maise eksistentsi.
Kuldsõstar on taibanud, et ta elab heas mullas. Leidsin kaks kobedat juurevõsu ja neid võib sealt veelgi tulla.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment