Pole kiiret

Mingit erilist kiiret sellel kevadel ei paista olevat. Hommikul pluss 0,5, pilves ilmad ja aegluubis sulav lumi. Metsalinnud laulavad küll täiel rinnal kevadlaule, kuid aias on lumi kohati ikka veel meetrikõrguste küngastena kindlalt paigal.
Mauna Kea jäänused igatahes enam kevadlillede peal ei lösuta, sest hea koduhaldjas ei kannatanud mu ohkimist enam välja ja teisaldas lume peenralt - viuh. Jugapuu kõrval paistavad lume alt juba Rheingold ja Conica, üks näeb välja nagu lastud kollane vares ja teise tipp on absoluutselt lollakalt viltu.
Näib, et ka äädikapuu tuleb ümber istutada. Kuhugile, kus katuselt langevad lumelaviinid talt oksi ei rebi. Appiii, ma ei saa ju kogu aeg kõike ümber istutada!
Seevastu peaks sel suvel olema aega kõiki neid asju teha. Ehk veidi siseehitusigi edasi arendada.