Mügrimõtted

Kõik oleneb päiksest. Kui kiiresti sulab lumi, kevadlillede õidepuhkemine ja isegi toasoojus. Täna võib suhteliselt hele päev tulla...kui päiksetõusu järgi otsustada. Tervelt nädal aega on olnud vihmane sombune sula, mis pani küll jõed jooksma, kuid meie aia lumemäed on ikka veel alles ja krookused-võrkiirised-märtsikellukesed-kevadadoonis avanemata. Lumemäed on küll madalamaks sulanud kuid ikka veel massiivsed. Nüüd hakkab ka talve rüüstetöid paremini nägema. Fikseerisin ühe tüvest murtud kadaka, haavatud äädikapuu, murtud tipuga kollase elupuu, räsitud ebajasmiini ja peenardes metsikut laastamistööd teinud närilise käigurajad. Paistab, et tuleb jaht. Mingil põhjusel ei ole meie kaks superkillerit teda veel kinni võtnud ja see tähendab seda, et tal on mingeid omadusi, mida tavalistel hiirtel-rottidel pole ning ma pean ise midagi välja mõtlema. Loom ilmus meie aeda eelmisel sügisel ja teeb palju pahandust. Tühijutt, et aednikud on üleni rohelise mõtteviisiga. Peab tunnistama, et tundsin oma ämblikuõielise päevaliilia äranätsutatud jäänuseid vaadates tõelist verehimu.