Puhkuse ajal ei tõuse inimesed aovalgel ja ega minagi mingi erand ole. Umbes kella kuue paiku hakkas läbi une veranda poolt kostma potsatusi, mis lõppesid pikka nuutsuva heliga nagu märg sõrm klaasil. See muudkui kordus ja kordus. Jäin uuesti magama. Sagimine verandal jätkus, kuulsin kiunuva alatooniga (Mis te jamate nüüd, laske sisse!) nördinud näugumist, loomulikult koos koputustega (Härra Tibu patsatab mõlemad käpad vastu akent ja laseb need siis mööda klaasi alla vajuda, vahel on kuulda ka küünte kriginat. Eesmärk on äratada toasolijate tähelepanu, mida millegipärast ikka veel polnud. Hommikune etendus aga alles hakkas tuure üles võtma. Lament äratas hoopis tõistre kõutsi tähelepanu, kes tuli uurima mida siin hommikul vara laamendatakse (kaslaste uudishimu on fenomenaalne). Meie omadel oli häire: "Võõras päss meie krundil!!! Sõima, hammusta, löö!" Natuke kassikeelseid inetusi ja siis läks andmiseks. Asja käigus tekkis rohkesti kolinat ja rüsati ümber minu ingveripott, kus juurikas kenasti juba kasvama oli hakanud. Kaklus äratas naabri koera, kes aia äärde mölisema tuli. Siis ma tõusin üles ja andsin oma kassile süüa.
Ma ei teagi kohe, kas panna kell viieks helisema, sööta kass ära ja minna uuesti magama? Härra Tibu paistab oma õigustele väga kindel olevat.
Monday, July 23, 2012
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment