Peale padukaid

"Ühe päeva jooksul sadas alla terve kuu keskmine norm", ütles raadio täna hommikul. Ma ei teagi millist päeva just täpselt silmas peeti kuid kuni tänaseni on nii ööd kui päevad kas tibutanud, ladistanud, kallanud, uputanud või pangega...whatever.
Kui tavaliselt on meie aed üsna teovaba, siis sel aastal sellega kelkida ei saa. Isegi kiviktaimlataimede vahel näeb vihmapausi ajal mõnda roomamas. Päris jahti pole veel pidama hakanud, aga vist peaks. See rohimise ajal ärakorjamine pole kuigi tõhus. Ega ma vist enne ei käivitu kuni nad ennast liiliaid järama sätivad...peale seda kui kuumaasikad nahka on pandud, sest praegu süüakse neid.

Eile sattusime Laagri Bauhofi orhideeosakonnas vägagi huvipakkuvale kaubale ja talveaed sai tõhusalt täiendust.  Ülisuured elujõulised kuukingad (äsja ära õitsenud) olid müügis hinnaga 2 millegagi ja väiksemad õietud 1 millegagi. Kuna üks toredamaid sporte on kogeda kuidas kodustes tingimustes ülespoputatud orhidee kevadtalvel uut õievart ehitama hakkab, siis naasesime poest suisa mitmega. Et asi hamsterdamiseks ei kujuneks, siis sai hoolega enne mõeldud, et kas see ja see värv juba kodus mitte olemas ei ole. Tulid suur valge, suur tumelilla ja veel mõned kes lilleriiulile ära mahtusid. Kuukingade hulgas ka miltoonia, sest tema on veel täiesti ära proovimata. Juured olid kõigil ilusad, vahetasin substraadi ära ja teretulemast!
Ja nagu teiste pealt näha on, siis meeldib neile kõigile ka lõõtsamuusika.:)