Suur Suvesõit

Mõistlikul kellaajal mahutus meie botaanikute bande koos proviandi, külakosti ja iseenestega autosse ning võttis suuna sinnapoole kus kasvatatakse Eestimaal palju huvitavaid taimi. Kuna asi oli tõsine, siis vahetasime auto Raplamaal suurema pagasnikuga auto vastu ja seal sai ka esimese aia imetlemisega algust tehtud. Millised pähklipuud, liiliate värvid, veesilm vesirooside, põneva kaldataimestikuga ja võimsad hostapuhmad!:)
Edasi kihutasime põiki üle Eesti Ida-Virumaa poole. Mäekülas "rüüstasime" üsna põhjalikult Eliseaia müügiplatsi, mis lausa kubises huvitavatest hostasortidest. Sõin siva ära paar seda lauset, mis puudutasid teemat justnagu "oleks mu hostahuvi absoluutselt täiesti ja igaveseks ammendunud" ning ostsin neli hostat. Kui ma hästi järele mõtlen, siis oli see isegi mõnevõrra ettekavatsetud `Unforgetable` ja `Zounds`osas, kelle ma müügikoha kodukalt juba varem välja nuuskisin, aga täiesti vastupandamatuteks osutusid ka `Alan Titchmarsh` ja `Hydon Sunset`. Loomulikult ei saanud asja käigus ignoreerida topeltõielisi kurekelli `Black Barrow`ja `White Barrow`. Ka teised hamsterdasid üsna korralikult ja ühise muheleva sülemina mahutusime veel kitsamaks muutunud autosse.

Külalislahke Mõdriku Iluaed laius palavas suvepäevas nagu imeilus lõplikult lihvimata juveel.
Viljunud sidrunväändikutega kaetud aed, astilbe- ja rodgersiatihnikud, imposantne katkujuur, laudlehed, kahel pool rada pea kohal kokku kasvanuna rohelise koridori moodustanud Sahhalini kirburohu põõsad (see väikeaia omaniku halb unenägu oli Mõdrikul ruumikal maastikul nõnda kaunis ja nii õiges kohas), põnevad puude- ja põõsaste sordid, seninägematud püsililled, suurte pindadena eksponeeritud kiviktaimlataimed, kõik need laugud, liiliad, roosid, parasjagu õitsema puhkenud päevaliiliakollektsioon, ülisõbralike hindadega kuid kollektsionäärivääriliste liikide-sortidega müügiplats...oeh!:)
 Pagasnik sai juba Mäekülas pilgeni aga nüüd täitus ka salong nagu võluväel dzungliga, edasi sõitsime   kellel põõsad põlvil, laugud varvaste vahel ja  kõrred kõrvu kõditamas. Muljeid jagus veel mitu kilomeetrit.
Mäletan kuidas ma Räpina koolis maastikuehitust õppides praktikakoha otsimisega jänni jäin. Päris kole tunne oli, et ei saagi kuskile - sest asjalikud puukoolid ei ole üldjuhul huvitatud õpilastega mässamisest. Peale paljusid äraütlemisi naeratas kogemata õnn ja ma sain ikka oma praktika tehtud, aga kui keegi praegu samamoodi hädas peaks olema, siis Mõdriku perenaine võtab õpilasi küll. Ei ole vist vaja mainida, et Mõdrikul on praktikat tegemas käinud päris mitu aiandusmaailmas tuntud tegijat.
Elu on seal jälle uue mürinaga käima läinud ja Mõdriku Iluaed noore pererahva hoolivates kätes. Võrratud teekäänakud uute ja uute avanevate vaadetega, osavalt sobitatud taimestikuga kaetud pisiorud väikeste mägede jalamil, juba see koht ise pakub oma rikkaliku liigendatuse poolest nii palju võimalusi. Ja muidugi tahab selline suur aed tööd, hullult palju tööd igal aastaajal.

Taivi liigirikas taimekollektsioon hakkas väikese botaanikaaia mõõtu välja andma. Millised roosid, millised sordid, liigid! Kui palju vorme ja värve! Nii palju oli päeva jooksul juba nähtud, aga ikka kõlas siin ja seal meie botaanikute üllatushüüdeid. Askleepjase juures maigutasin  minagi pikalt suud, sest see lõhn ja troopiline väljanägemine ja kasvukombed oli kõik nii...nii...nii... Minu askleepjasepoeg läks talvel ära, sest talle ei sobinud Saku talv. Seda kummipuu lehtedega kahe meetri kõrgust põõsast alt üles vaadates tabasin mõttelt, et ju polnud ette nähtud...ja kuhu ma kogu selle ilu oma väikses aias mahutanud oleks. Poleks ealeski arvanud, et ta on sõstrapõõsa mõõtu või suuremgi ja tark aednik istutab ta tünni, sest edasiminekukihk on askleepjasel määratu. Aga MILLINE lõhn!
Hamsterdasin kaksiratsiku poja, tükikese toreda värviga kukeharja, mõned põnevad seemned ja ühe ammuigatsetud leviisiasordi, kelle juurega tuli kaasa sinise ülase risoomitükike, no mis saab mul ometi selle vastu olla. :)
 Paistab tulevat soe päev (vilus pluss 30), aga mõned asjad peaks täna kindlasti maha istutama. Mis võiks olla juurdumiseks veel parem kui pauguga vihm õhtupoolikul...:)