Peale peaaegu troopiliselt kuumi suvesid tundub pisut kummastavana, et on nõnda jahe. Mitte et sel jahedusel midagi viga oleks, aga nii ebaharilik on see küll, et paneb lausa mingeid mõttelisi paralleele vedama. Nagu näiteks seda, et pakaselisele ja lumerohkele talvele järgneb pikk, kuum ja suhteliselt vähevihmane suvi ning vähese lumega pehmele talvele järgneb jahe ja vihmane suvi. Selline suvi oli viimati 2004.-ndal aastal, mis juuli jooksul sadanud ebaloomulikult ägedate paduvihmade tõttu suure uputusega päädis. Täitsa huvitav, milline talv järgneb käesolevale jahedale ja vihmasele suvele, kui 2005. aasta talv jäi meelde lumevaesuse ja eriti käreda pakase poolest. Pool aiast hävis. Külm võttis ära isegi nartsissid. Enda armsatele külmakartlikele küll sellist talve ei tahaks.
Praegu on igatahes väga mõnna. Kastma üldse ei pea, sest selle eest hoolitseb taevas.
Paistab, et enamus aiaelanikke fännab praegust luksuslikku kastetust ja tühja sest jahedusest. Vahepeal näitab ju päikest ka ja mis elukesel viga. Seeni peaks tulema nigu putru.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment