...on oivaline, mida ka eile ohtrasti teha õnnestus. Tulin töölt rattaga koju. Millegipärast panin mõttes sõiduajaks kaks tundi, aga tee oli nii hea, et tulin pooleteise tunniga. Vana hea matkaratas vurab veel päris käbelt.:)
Suur-Sõjamäel oli pikk sirge, Järvevana teel ka. Kõige tüütum lõik oli Järvelt Männikuni mööda neid lõputuid tänavaotsi, ikka pedaalimine ja pidurikriiks vaheldumisi. Männikust alates oli nirvaana - hea tee, erinevate õitsevate taimede lõhnad, päike, soe mändide järele lõhnav suvetuul.
Kodus avas õied maasikalõhnaline ebajasmiin. See on tal nüüd kolmas suvi. Väikesest põlvepikkusest põõsakesest on kasvanud minukõrgune kaskaadina laiuvate okstega põõsas ja see kõik on õisi täis ja lõhnab metsikult hästi.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment