Eile hommikul näitas kraadiklaas 0,6, täna on 0,9. Hoolimata jahedatest päevadest (pluss 11 kuni 15) käisid noored mummid eile väljas mängimas. Eile erilist tuult enam polnud, seevastu laupäeval küll ämbrid lendasid.
Üks jumalatelill õitseb. Väike ja kribu ta on, kuid siiski täitsa olemas. Teine jonnib edasi. Ehk on järgmine aasta parem. Praegu on suured istutused läbi ja aed avatud suvele. Suve küll eriti pole, aga aednik istub ikka viivuks verandatrepile, naudib vaadet ja arutleb, kes sobiks veel kevadfloksi õnnissinise mätta, sieboldi priimula imeroosa ja roosilõhnalise kuldjuure rohelise palli kõrvale kasvama. Padjandfloksi `Calvides White` üks mätas saab endale peale õitsemist päris kindlasti kuskile sinnakanti uue koha. Teine mätas ootab pikisilmi, et saaks vanasse koju tagasi. Nii see taimevahetus käib. :)
Kui mõtlema hakata, siis on suved olnud temaatilised. Esimene suvi kuulus hostadele, teine suvi päeva- ja muudele liiliatele, kolmandal suvel tulid laugu ja iirisevaimustus ning praegu olen langenud väikeste lillede lummusse. Priimulad ja kõik need, kes teevad mätta või roomavad huvitavalt.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Ilus aeg, see kevad!
ReplyDeleteEriti ilusaks ja huvitavaks teevad kevade ja suve niisugused aiaasukad, kelle õisi veel kordagi näinud ei ole.
ReplyDelete