Jaanipäev

Õhtu muusikaline taust oli võimas. Viiul, kaks mandoliini, kitarr, lõõts ja karmoska. Ja mida kõike sääl ei mängitud!:) Mõni lugu meeldis muusikutele niiväga, et "See kõlas nii hästi, teeme veel ühe korra!":)
Olin kojusõiduks nõus kaine grupijuht olema ja meie "grupi" öösel koju tooma. Muidugi tüürimehe ohtrate nõuannete saatel (Lisa gaasi! Sõida siit vahelt läbi! Kaugtuled maha! Keera paremale! Põder udus...) Ei, viimast õnneks ei olnud, aga lisaks kottpimedusele (rääkigu nad valgetest jaaniöödest mida tahavad, eile oli kell kaks ikka VÄGA pime) sadas sellist nõmedat vihma, mis aknad kiiresti täis mätsis, aga tiheda intervalliga kojamehed jubeda kriuksuga akent pani kaapima. Siis oli valida kas puhas aken kohutava krääksumise saatel või vihmane aken lühikeste läbipaistvuse hetkedega. Minu jaoks meenutas see pimedas läbi vihma mööda tundmatut teed kojusõit nõmedat arvutimängu, kuhu ma kuidagi kogemata sattunud olin, sest teel varitses umbes viies kohas teetööde tsoon kus tuli kulgeda pikalt läbi pragude. Pragudega olin ma harjunud, sest tööle saabki ainult läbi prao sõita (ja Tallinna linna teed koosnevadki erinevatest pragudest), aga suur vahe on kas sa teed seda valges või pimedas ja vihmaga. Üldiselt...korra vist oli 70, aga muidu sõitsin stabiilselt 50-ga. Ilge ilma ja pimeda tee kogemus õpetas palju. Näiteks seda, et kasulik oleks edaspidi vältida sellistesse situatsioonidesse sattumist.:)