Kuukingatrikk

Jõuad korraks vaid neljapäeval "Troonide mängu" ajaks teleka ette istuda ja WUH! ...jälle on nädal läinud. Avastasin teisipäevase rattaretke ajal siira imestusega, et kanäe, võilill juba ära õitsenud!
Eile uuris Mesinik mis mummid ka teevad ja nägi magasinis arvestataval hulgal võilillemett. Aga see on  kaanetamata ja pole veel päris valmis tehtud.
Suvi on ka tubastele orhideedele turgutavalt mõjunud. Kes kasvatab õisi, kes õievarsi, kes keikit. Avastasin vanima ja suurima kuukinga juures huvitava ja pisut koomilise nähtuse...tema esimene ja kõige suurem kellukas hakkas avanema ja just nagu ei avanenud ka. Uurisin lähemalt ja leidsin õie juures nutika insenertehnilise lahenduse - õie kaks küljel kasvavat õielehte olid varustatud kahe "niblakaga", mis teineteise taha haakunult õit kinni hoidsid. Noh, umbes nii nagu väikesi kingipakke teinekord kinnitatakse. "Aitasin" õiel avaneda ja niblakad sulasid kahel pool üheks õieleheks sel moel, et sisselõiget oli väga raske märgata. Järgmise natuke väiksema õie avanemisel olin õigel ajal fotokaga platsis, aga võta näpust! sellel õiel enam "niblakaid" polnud. Kõnealune auväärt kuuking elab meil neljandat suve ja varem ei ole osanud sellist õielehetrikki tähele panna. Piinlik lausa.:)
Nädala sees vaatasin eelmisel reedel tulnud tsümbiidiumile tänumeelega otsa, uurisin raamatust ja netist tsümbiidiumide kommete kohta ja paistab, et midagi väga keerulist ei tohiks olla. Lähiajal segan talle õpetuse järgi mulla kokku ja istutan taime suuremasse potti. Hoopis teistsugune olevus kui seninähtud orhideed.  Võimas, lehine ja otsata hea kasvuisuga. Pott oli lausa raske. Õite ilmumine sõltub sellest kas minu pakutud väetamine, valgustingimused ja temperatuurid sobivad ka tema ettekujutusega heast elust.