Selle kevade suureks pettumuseks oli see, et kõik aktiniidiad nii aias kui suvilas on isased. Foorumist on palju kasu, oskasin nüüd taime soo õie järgi ise ära määrata. Praegu siis õitsevad ja lõhnavad metsikult, aga marju netu. Ja ei tule ka.
Nagu tüüpilisel aiahoolikul ikka, napib ka minu aias mullast. Eile oli selles osas tõsihea päev.:)
Nähes meeleheitlikku läiget (tahaks laieneda, aga mulda pole) mu silmis, keeras see kopamees pikemata meie aia juurde ja kallas oma kopa üle värava tühjaks - tšahh! Niu-niu-niu...(tibutants, sabaliputustega):):):)
Tundes hobusepabulate viljakat embust, võpatas sinikäpp oma okasroosikese unest ärkvele ja kukkus kasvama. Selle ajavahemiku sees on kõik sihitult poti peal õhus töllerdanud õhujuured otsapidi mullasegusse puurdunud ja kaks noort bulbit hakkasid hoogsalt edasi kasvama. Eksperiment läks korda!:)
Tuli veidi kreisi mõte (muig:), et kui lisaks seda imefluidumit ka kuukingade toiduratsiooni...et mis oleks kui...võiksid veidi kiiremini kasvada ja üldse...
Kunagi kui kedagi väga topelt kipub olema, siis võibolla isegi proovin, aga praegu ei taha küll kedagi kaotada, sest sellelaadsed katsetused ei pruugi alati positiivselt lõppeda.
Tsümbiidium ei ole mullavahetusele veel kuidagimoodi reageerinud. Võimalik, et õuekliima on tema jaoks veel veidi jahe. Täna hommikul oli kõigest neli kraadi.
Kõik sel suvel õitseda lubanud iirised peale kahe on avanenud. Vana valge õievärvi ma tean, avanemata on veel vaid üks tume tegelane eesaias.
Täna öösel avanes `Sultan`s Palace`.
Iiriseid pildistades olen hakanud tajuma vahet silmaga nähtava ja fotokasse salvestunu vahel. Igatahes on see pildil ülisinisena paistev iiris tegelikkuses sügavalt tumepunane.:)
No comments:
Post a Comment