Mööda vuhisenud nädalavahetus

Laupäeval ründasin räämas nurka eesaias, eesmärk (teha sellest poolvarjtaimede peenar) silme ees terendamas. Kassid said tagasikätt oma hommikuse portsu ja siis oli kassitoit otsas. Pühendusin kogu auruga kividele ja mullale kuni muu maailm endast aina tihemini jalgu jäävate karvaste olevuste näol märku hakkas andma. Kell juba viis! Ok, selge, vaja poodi minna. Tuppa, pessu, poenimekiri...linnateksasid jalga vedades märkasin kummutile roninud härra Tibu, kes vahtis arusaamatuses ja nördimus pilgus mu ettevalmistusi väljaminekuks. MIS MÕTTES!!! Kuhu sa lähed, süüa pole andnud ja kuhu sa lähed siis nüüd, ah!
"Konservi lähen tooma, sa tobe orav."
Paraku oli keelebarjäär täitsa olemas ja kass arvas endiselt, et ma lähen nüüd minema ja tema jääb kauaks söömata. Niisugune väike murelik must nägu. Proua Muri meeleolud ei ole kunagi nii märgatavad...ja ega ta väga neid eksponeeri ka. Aga Härra Tibu ronib kummutile ja vaatab sealt sulle silma..."Pliis, ära mine...enne konservi andmist, mis ma pean siin siis nüüd vahepeal nälga surema ve."
Poeskäigule pani punkti suur padukas, mis aia põhjani ära kastis. Ja üldse...taevane kastmine on ikka tõeline luksus, olen pidanud vaid paaril nädalal natuke kastekannudega kaasa aitama.
Pühapäeval oli meie botaanikubande pidulik väljasõit eesmärgiga täiendada aeda uute botaaniliste väärtuste  osas. Kõik jäid väga rahule ja mina istutasin terve eilse õhtupooliku. Maailma parim taimepood asub Halinga vallas, Lepiku-Mardi talus.