...vihmaga kahekesi. Sai ilusam küll, aknast palju parem õue vaadata. Likvideerisin mõttetuks muutunud silo ja näpsisin peenardelt tärganud umbrohtu. Põõsaspojeng oli peale kümnekraadist külma ikka veel täiesti roheline. Ma ei saa aru, kas ta mattus siis kõige täiega lume alla või? Longus metsvitsal olid õienuppudega pealsed hakkamas, aga osalt juba külmavõetud. Muld oli märg-nii märg. Pole ka ime peale neid lõputuid vihmu. Kõik hostad peale Lady Isobel Barnetti olid silostunud. Leedi kannatab päris palju pakast.
Ja oi rõõmu, Sieboldi kukehari `Mediovariegatum`oli lume all õitsele läinud.:)
Sai teist ikka vaadatud ja mõeldud, et kui aia kõige päikserikkamas kohas ei jõua ka enne lund õitsema minna, siis on ikka jama küll. No, läks pärast lund, mõni mõis.:)
Sunday, November 4, 2012
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment