Kui vähegi midagi õues veel teha vaja, siis tuleb peale passida millal vihma ei saja, momentaalselt õue leekida ja EHK on võimalus, et te saate tööd enne lõpetada kui see tüütu sabin jälle pihta hakkab. Laupäeva hommikupoolikul oli õuetöödeks hea ajastus, kuid pärastlõunal juba sadas. Sadu jätkus läbi öö ja venis pühapäeva välja. Mõttetu uduvihm ja viimsetki teotahet tühistava toimega tinased taevad. Vedelesin, lugesin, vaibatasin...no kaua võib! Puhas kaamos. Isegi truu Tõbi on nende Jägermeisteri juttude pärast minema läinud ja kuna ma päris üksi koju ei tahtnud jääda, siis läksin vahelduse mõttes õhtusesse bändikasse kaasa. See toimus ühes kaugema Harjumaa nurga rahvamajas.
Wwwau! :) Kuigi ma ise ei tantsi neid vanu rahvatantse, oli teiste lustimist seekord ikka jube kosutav vaadata. Igas vanuses naised piigadest kuni vanaemadeni tantsupõrandal, mitte ühtegi pillilugu ei jäetud vahele. Tegu polnud esinemiseks lihvitud täpse rahvatantsuga, kus iga käeviibe ja varbasirutus paika drillitud. Ei, see oli niisugune ehe siiras rõõm tantsust ja pillimängust. Ja meie Karmoskamees laulis...Sest oli mikker. Ma ei tea...kas siis kuidagi ei saa...minu meelest peaks tal olema lausa isiklik mikker kohvriga kaasas, et ta OMETI laulaks. See oli nii võimas.:) Bändi reitingu viiekümneprotsendiline tõus fännide silmis. Kuna ma olin püsifännidest ainukesena kohal, siis ma võtaksin endale selle au, jah.:)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment