Ei, seda mitte, aga võrdlemisi hiilimisi on nad viimasel ajal kõik tulnud. Ikka iiri talvega november ja detsember ning alles siis lund ja pakast. Eile kahutas jälle üle hulga aja ja ka täna hommikul on miinuskraadid. Kui poleks vahepeal seda miinus kümmet ja lumeehmatust olnud, siis õitseks krüsanteemid meilgi rahus edasi. Väga väärtuslikud on need väga vara ja väga hilja õitsejad. Nagu see sügiskrookuski - õierikkal ajal ei paneks teda teiste kõrval võibolla tähelegi, aga sedasi novembri lõpus on ta vaieldamatu superstaar.
Talveaed valmistub õitsema. Neljateistkümnel dendroobiumil, kuukingal ja cattleyal on õievarred moodustunud. Väike tagasilöök ka - seni täiesti üle oma võimete õitsenud beez kuuking ei suutnud pimedast ajast üle olla ja hakkas kuhtuma. Tõstsin ta teistest eraldi köögiaknale. Kui ta ometi jõuaks keiki teha...
Seninähtutest vaieldamatult kõige õierikkam sort.
Tsümbiidiumil on sügissuvine pung ja veel üks salapärane pung, mis on tekkinud toas. Käin teda ülakorruse jahedas toas aeg-ajalt vaatamas ja usutlemas. Aga tema vaikib saladuslikult. Ja nõnda ma ei tea ikka veel kas need pungad on uued lehed või tuleb sealt midagi põnevamat.
Noorte pulmapäev on kindlaks määratud. Paistab, et hakkan jälle ämmastuma, aga topelt ei kärise.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Palju õnne tulevase suure sündmuse puhul. Nii tore, kui noored oma õnne ja tee on üles leidnud.
ReplyDeleteMe oleme mehega mõlemad talvelapsed ja kõiksugu orhideed moelilledena on ka meie kodu vallutanud. Ma oleksin küll oma kodu ise enda valitud toataimedega sisustada tahtnud, aga seda ei lasta mitte:) Ja nüüd käin nagu Sina ja ikka uurin, et mismoodi üks või teine end ülal peab ja millal ometi see õis....
Tänan.:)Sündmus ise veel üsna mägede taga, aga kuupäev, see kõige tähtsam asi, on paigas. :)
ReplyDeleteOrhideed on võrratud, väga-väga palju positiivseid emotsioone vormidest, värvidest ja üldse. Alguses oli meil mitu aastat ainult üks kuuking. Pelgasin, pidasin keeruliseks. Kui aru sain, et väga vastupidav lill, siis tekkis tuppa kohemaid talveaed. Aga, et huvitav oleks, selleks peaks neid olema üle kümne. Siis juhtub kogu aeg midagi, keegi sebib uue lehe, kellelgi õienupud jne. Üht jäädki vaatama, et õitseb, õitseb, õitseb...no kaua võib. Kui neid rohkem on, siis on kapi peal juba peaaegu nagu "seebikas" käimas, igaühel oma elulugu jne.