Igasugu teljetegemiste juures annab päevavalguse harv kohalviibimine ennast täitsa tunda. Pole siis ime, et vanarahvas käskis kangaspuud üles panna peale küünlapäeva. No ma olen muudegi reeglite vastu eksinud.:)
Virk tüdruk paneb lõime peale, niietab, soastab ja koob enne õhtaleminekut veel ühe meetri kangastki. Sealjuures ei tohi kangaspuude juurest minna muid töid tegema, ega sõnakestki lausuda. Siis on päevanorm täis ja esivanemate vaimud vaatavad naeratelles virknäpu peale alla...või üles, oleneb kudapidi võtta. :)
Vaip on nüüd peal ja esimene 40 cm tehtud, aga kogu protseduur võttis mul aega kaks nädalavahetust. Kaks esimest tulevad villased. Lausa pühaduseteotusena tundub nüüd tööle kobida kui ülakorrusel nii põnevad tegemised pooleli. Värvid sai valge ilmaga valmis pandud, nüüd võiks õhtulgi triibutada kui päevast jaksu üle jääb, aga ei vist. See nädal on peomusklite treenimise nädal. No ikka need jõulud siin ja seal.:)
P.S. Reisikirjad on alati olnud mu lemmiklugemine, aga jutud on mitu levelit põnevamad kui reisikirju kirjutab taimehuviline.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment