...ja võiks selliseks jäädagi. Eelmine töönädal oli aasta tihedaim. Tellijad on otsustanud vana aasta sees maailma valmis teha ja meile tuleb lausa koormate viisi materjali. Laud on pooleli olevaid töid täis, kõik nohisevad oma nurgas ning kõik see jätkub ka järgmisel nädalal. Rosin tordil oleks veel üks paarikümneproovine värvimulla partii. Nooh, pmst kurtmiseks põhjust ju pole - on tööd, on ka leiba ja ehk vuhiseb ka see talveaeg kiiremini mööda.
Mesinik ütles: Puhastuslennuni on kolm kuud ja see tähendab kevadet.
Nädalavahetusel tõmbusin üsna koopasse ära ja mediteerin kangaspuude kallal. Uus lõim on juba poomile keritud ja tallalauad ka uuesti trimmi sõlmitud, ainult niietamine-soastamine veel tegemata. Laupäevast jäi veidi puudu. Põhimõtteliselt saaks seda ju teha ka tulevalgel, kuid kiiret pole, ootan parem tänase päevavalguse ära.
Tavaliselt eraldatakse lõime poomile kerimise ajaks niisvarvad tallalaudadest ja hiljem tuleb peale kanga pealepanemist ronida telgede alla (ka lõime alla) ja seal kitsas urkas hakata uuesti tallalaudu niiepuude ja vippide külge sõlmama. See on mulle alati nii vastukarva olnud, et seekord võtsin kogu kupatuse ülalt maha, sidusin ühe poole niievarbad ja vipid kaltsuribaga kokku (niievarbad kipuvad muidu laiali pudenema ja sassinema kui on maha võetud), siis teise poole omad ka ning asetasin kogu "kassikangahunniku" alla tallalaudade peale. Pärast lõime pealekerimist oli vaja vaid võtta fikseeriv sidus maha ja vipid (sealhulgas ka kogu kaaderwärk) kahe raudoraga üles tagasi panna. Voila!:)
Üldiselt on seda parem kahekesi teha, aga saab ka üksi. Võibolla mõni on eluaeg nii teinud, aga eks ma siis leiutasin järjekordse "jalgratta".:) On palju lihtsam ja tükk tüütut asjatamist jääb ära.
Nagu nende lugematute sõlmedegagi, mis telgede juures igal sammul figureerivad ja pikema kollamise tulemusel lahti kipuvad venima. Niievarbade küljes kahel pool olen kõik sõlmed vahetatud kasside ja ketiga, kui on vaja pingutada, tõstan kassi lihtsalt järgmisse ketilülisse. Ka vipid ja niievarbad on tallalaudade külge kinnitatud sama süsteemiga. Ülemised ja alumised tallalauad on omavahel kinnitatud vanaviisi, sidusega.
Täna peaks lõime täielikult peale saama. Seekord siis natuke laiem kangas, Tavapärase 180 lõime asemel on 250. Saab natuke laiemaid ja pidulikumaid vaipu teha. Materjali on muidugi hullult kogunenud. Kõigepealt tulevad kaks villast lubadusevaipa, üks äraproovitud kirjumustrine headele inimestele jõuluks ja siis võib uute kirjadega oma lõbuks lustima hakata.
Talveaias on järgmine õitseja midiõieline lumivalge kuuking, peale teda stardib vist catleya. Päevad on lühikesed ja pilvised, lumevalgus annab natukenegi juurde.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Oh jeerum, ma olen küll võimeline igasugu käsitööd, alates lõngast, niidist ja lõpetades klaasiga, tegema, aga see, millest Sina räägid, kõik need poomid, vipid, niied jne on hullemad kui hiina keel, oleks saaks kuidagistki aru, millistest vidinatest jutt käib :D. Kange naine!
ReplyDeleteKõrgem matemaatika :)
ReplyDeleteÜhe korra elus olen oma käsitööõpetaja abiga kangast üles pannud, rohkem ei oska.
Tänan:)...aga see näib ainult esmapilgul nii. Minu algus oli ca 10 aastat tagasi umbes selline, et keset meie tuba oli suur hunnik puust mõttetuid asju, mis me olime ära ostnud ja koju toonud, kuid mida me ei osanud isegi joonise järgi mitte kokku panna ja nõutu abikaasa, kes suuril silmil imestas, et sa...missasja, ma mõtsin, et sa mingi vana kuduja oled, et sa neid nii tahtsid.:) Tahtsin jahh, aga ma näen neid siin ise kah esimest korda.:)Ja siis sai küla pealt kaks vanamammit appi palutud, kes joone peale aitasid. Kangaspuude juures ei ole tõesti midagi keerulist kui nad juba ükskord üleval on ja nende loogika on lihtne, ning eks kümne aastaga jäävad osade nimed ka viimaks meelde. :)
ReplyDeleteNiisugune lihtne tegevus ta on. Oma (suguvõsa) vaibad saab tehtud, mõne teki ka, isegi salle olen proovinud. Aastas tuleb umbes 20-30 meetrit ja sellest hobitamiseks täitsa piisab.